AUTORIKÜLG | Anna-Maria Uulma: vabandage, härra EKRE, kuid mind kasvatati teisiti

Poliitikud, palun rohkem viisakust ja vastutustunnet. Inimesed, kes mäletavad, kuidas nõukogude ajal pead lendasidki, on veel elus.

Olen üks neist, kelle kohta öeldakse: üheksakümnendate laps. Teisisõnu tuntakse meid lumehelbekestena ehk nendena, kes pole justkui elust ja raskusest midagi kuulnud. Oleme esimene põlvkond, kes on sündinud ja täiskasvanuks saanud vabas Eestis. Need, kellele sai koolis põhjalikult õpetada, mis on demokraatia ja miks on see tähtis.