Kinnipeetav: riik rikub meie inimõigusi ja muudkui maksab. Kas seda tehakse meelega?

Eesti maksumaksjal võib rahvusvaheliste õiguskaitse-instantside süüdistuste ja nende lahendite valguses tekkida õigustatud küsimus, miks peab Eesti riik vangidele alatasa kopsakaid kahjutasusid maksma.

Et sellele küsimusele ausalt vastata, peaks Urmas Reinsalu, aga nüüd ka uus justiitsminister Raivo Aeg koos oma kolleegidega justiitsministeeriumist peeglisse vaatama. Sündmuste ahel, mis viis EIK-s (Euroopa Inimõiguste Kohtus) Eesti süüditunnistamiseni massilistes inimõiguste rikkumistes, sai õigupoolest alguse juba üsna ammu. Nimelt esitas Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) oma 2003. a septembris toimunud kontrollkäigu põhjal 2004. a märtsis Eesti valitsusele raporti, milles oli muu hulgas väga selgesõnaline suunis muuta Tallinna vangla kuuekohalised eeluuritavate kambrid neljakohalisteks. CPT suunised pole mõeldud otsekohe elluviimiseks, kuid hiljemalt 2007. aastal, pärast uue Viru vangla valmimist, oleks normaalses riigis tulnud need suunised ellu rakendada.