Mailis Reps: Mart Nutt pooldas ja põhjendas, miks on Eestile vaja aktiivset kaitse- ja välispoliitikat ning ranget kodakondsuspoliitikat

Ootamatu uudis hea kolleegi Mart Nuti lahkumisest tekitab eelkõige kahjutunde nii lühikeseks jäänud, kuid seda viljakamast elust, mis oleks veel võinud jätkuda aktiivse poliitikuna ja ühiskonnategelasena veel palju aastaid.

Juba Tallinna 10 keskkoolis õppides väljendus tema ajaloohuvi ning nii saigi temast ajalootudeng Tartu Ülikoolis, mille ta lõpetas 1985 ajaloolase ja etnograafina ning aspirantuuri sealsamas 1988. aastal. Oma kodukooli, praeguse Nõmme Gümnaasiumi käekäigu vastu tundis ta huvi tänaseni.

Mart Nuti tööalane ja poliitiline tegevus on olnud tähelepanuväärselt mitmekülgne. Ta oli Jaan Tõnissoni Instituudi asutajaliige, töötas 2003-2004 selle teadusdirektorina ning kuulus tänaseni selle nõukogusse. Töö välisministeeriumi osakonnajuhatajana 1991-92 oli eriliselt keeruline, kuid saadud kogemus osutus väga vajalikuks tema riigikogu töös, aga ka tema doktoritöös "Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises", mille ta kaitses 2011. aastal Ta oli riigikogu liige alates aastast 1992 kuuludes VII, VIII, IX, X ja XI riigikogu koosseisu ning oli ka Tallinna Linnavolikogu liige 1993–1999.

Mart Nutt osales kõigis riigikogu kooseisudes põhiseaduskomisjoni liikmena (VII riigikogus komisjoni esimees) ja Euroopa asjade komisjonis eksperdina, kelle eruditsiooni austati ning ehk pisut ka peljati. Praeguses riigikogus kuulus ta Väliskomisjoni. Asjatundlikkus oli tema isiklik eesmärk, mille kallal ta pidevalt töötas ning mis tegigi temast poliitiku, kes suutis tulemuslikult suhelda nii kodus kui välisriikides. Ta oli erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige alates 1990 aastast.

Mart Nutt kuulus paljudesse esinduskogudesse. Nimetagem siinkohal mõnda neist: Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse vastase komisjoni liige 1988- 2013, ÜRO Inimõiguste nõukogu Darfuri missooni liige 2007-2008 , Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige, Eesti Reservohvitseride Kogu liige, Eest NATO ühingu liige. Loetelu võiks jätkuda..

Igal aastal 10 detsembril korraldas ta Inimõiguste aastakonverentsi, mis oli suurt avalikku tähelepanu pälvinud sündmus nii Eestis kui naaberriikides. Nende sisu ja sihipäraselt valitud esinejad on aidanud paljudel kordadel selgitada Eesti olukorda ja positsioone nii kodus kui välismaal.

Jääme mäletama Marti eelkõige tema pühendumuse eest Eesti riigile. Tema pooldas ja põhjendas, miks on Eestile vaja aktiivset kaitse- ja välispoliitikat, ranget kodakondsuspoliitikat, ajateenistust kõigile noormeestele ja väga põhjalikult läbi mõeldud võõrtööjõu kasutamist. Eesti sisejulgeoleku huvides pidas ta eriliselt vajalikuks võidelda korruptsiooni ja populismi vastu, et need ei saaks vähendada usaldusväärsust eesti kui riigi vastu.

Ta tegi väga palju palju eesti keele ja identiteedi kindlustamiseks. Tänavusel eesti keele aastal kordame veel kord üle tema sõnadega, et eestikeelne kõrgharidus on meie keele tuleviku kindlaim alustala ja et eesti keel olgu jätkuvalt teadus- ja kõrgtehnoloogia keel.

Tänusõnad Mart Nutile tehtu eest ja jääme teda mäletama targa, tegusa ja toreda kolleegina.