Kui tahad teha kannapööret, siis ära viivita
Katrin Pärnpuu jõudis ajalehes müügijuhina töötades mitmele kohale kandideerida ja ka valituks osutuda, kuid julgust kannapööret teha tal ei jätkunud. „Leidsin põhjusi, miks mitte minna – küll tundsin, et laps on liiga väike, küll oli takistuseks hobi. Eks see oli sisemine hirm,” tunnistab ta. Nüüd ütleb Katrin, et valdkonnavahetust ei tasu üldse karta. „Mida rohkem eluaastaid, seda põhjalikumalt õpid.”
Rahutu on Katrin olnud kogu aeg. „Mul peab ikka mitu rauda tules olema,” ütleb ta. Ühel päeval sattus ta haiglasse. Pärast seda sai selgeks, et midagi tuleb oma elus muuta. Ümberringi toimusid kõikvõimalikud muudatused ning need andsid julgust esitada lahkumisavaldus ja teha senise ametiga lõpparve. „Mulle meeldis mu töö, see oli väga huvitav. Väga palju tuli tegeleda erinevate asjadega. Nüüd ma naljalt üle kolme suure asja enam korraga ette ei võta,” märgib ta.