1. küsimus. Numbrimärkidega manipuleerimine tehnoülevaatuse läbimiseks on ATKO-s toimunud minu andmetel vähemalt 2000-ndate algusest saadik ja nende kohta leiab uudiseid küllalt.kuna registreerimisnumbrite ebaseaduslik ümbertõstmine on tõsine rikkumine ning neid rikkumisi on selles ettevõttes (grupis) korduvalt tõestatult toime pandud, siis miks pole sekkunud vastavad ametkonnad PIISAVAL määral? Viljandimaal sai ATKO selle eest 1000-eurose trahvi 2010. aastal ja ilmselgelt pole see piisav mõjutusvahend. Järelikult on firmale selline variant soodsam – ta säästab niiviisi remondi ja hoolduste arvelt, kartmata tulevikus hangetelt kõrvalejäämist. Miks pole 15-20 aastaga hankeseadusi korda tehtud, et sellise jama peale bussiettevõtja isegi ei mõtleks? Miks ei viida karistusi vastavaks rikkumise tõsidusega? Kahtlustan, et ainus põhjus on kõrgeima taseme korruptsioon.

2. küsimus. Korduv muster hangetel - hanked üritatakse võita alapakkumisega, krahmates endale liiga suure tüki, mida alla neelata ei saa. Pean silmas suures osas nõuetele mittevastavaid busse ning pidevat tööjõu (isegi kehva tööjõu) puudust. Tulemuseks on ärajäänud väljumiste suur protsent. Taaskord küsin, mikd pole paarikümne aastaga muudetud hangete läbiviimise tingimusi? Miks lähevad bussijuhid, kelle elukohas on valikut erinevate tööandjate vahel, ATKO-sse tööle, kui teavad, et seal on halb suhtumine, kehv töötasu ja palju vastikuid kolleege ehk üleüldse kehv õhkkond? Vastus: hirm kaotada ainus sissetulek. Ehk siis argus ja mõtlematus.

3. küsimus. Miks ametiühing ühtki toimivat mõjutusvahendit ei kasuta, et lõpetada peale liiga väikese palga maksmise ka muud bussijuhtide õiguste rikkumised? Siiani on ametiühing riietanud bussijuhid umbes korra aastas kollastesse vestidesse ja käib siis neid kaamerate ees alandamas. Peale palgatõusu nõudmise möönab, et ei ole ilus, kui seisuaega ei arvestata ning 15-tunniseid päevi tegev bussijuht saab selle eest kirja ainult 4-5 töötundi. Ega ometi ametiühingulgi väikest korruptsioonilehka küljes pole?

4. küsimus. Miks rahvas siiani pole midagi ette võtnud, kui ometigi kardetakse ATKO busse ja bussijuhte nii kurjuse, terviseprobleemide kui muude omaduste pärast? Meil Viljandimaal on mõnel juhil aastaid tervisehädasid, mida kõik bussisõitjad teavad, ja paljud kurdavad, et hirmus on sõita. Kes küll väljastab tervisetõendi, kui bussijuhil on tõesti terviseprobleemid, mis takistavad tööd tegemast? Milline tööandja ei hooli oma töötajast, reisijatest ega firma mainest, saates sellise juhi liinile, ning kes läheb reisima või saadab oma lapsed bussi peale, kui teab, et juht tudiseb rooli taga? Tegelikult küllap bussijuhtki teeb, mis suudab, et kodus leib laual hoida – kas ATKO ei peaks terve elu tööd teinud ja oma tervise hakkama pannud meest täispalgaga puhkusele saatma? Aga lihtsam vist on koguda kaebusi ja noomitusi, lasta reisijatel meest vihata ning siis ta lahti lasta, minema visata. Seega ka inimeste poolt puhas ükskõiksus.

5. küsimus Harjumaa näitel. Kas 2007. aastal läks teenindus paremaks, kui Mulgi Reisid tulid Harjumaale bussiliine opereerima, sest ATKO ei saanud hakkama ja liinide keskmine ärajäämisprotsent oli 50 (!), s.t iga teine jäi ära. Kümme aastat hiljem on ATKO taas Harjumaal tagasi ja jälle samad probleemid päevakorras. Mida hangete läbiviijad küll lootsid sama reha otsa astudes – Lux Expressi?

Kokkuvõtteks arvan, et ATKO-ga seotud probleemid tingitud korruptsioonist, argusest, mõtlematusest ja laiskusest midagi olukorra muutmiseks ette võtta. kuna ATKO-l on endiselt olemas nii töötajad kui ka teenuse tarbijad (ja ärgu öelgu keegi, et ATKO-s töötamine või ATKO bussidega sõitmine on ainus võimalus).

Ja kindlasti on praegune olukord tingitud veel ka rumalusest – kui ikka paarkümmend aastat kehvakvaliteedilist ja korruptsioonihõngulist bussiteenust pole pannud mõtlema ja tegutsema ei seadusandjaid, reisijaid ega bussi tellijaid, siis järelikult ajab Sarapuu perekond õiget asja ning on head inimesed hoolimata sellest, et perekonna kodumaakonnas ma pole kohanud ühtegi inimest, kes sellega nõustuks.