Johannes Kert: jumal tänatud, et nad oma kola kaasa viisid

31. augustil 1994 lahkus Eestist viimane Vene ešelon, seega olid selleks kuupäevaks kõik Vene väed Eestist ära läinud. Viimane mineja oli toona polkovniku paguneid kandnud ja praegu Vene kindralstaapi juhtiva Valeri Gerassimovi juhitud 144. motolaskurdiviis.

Lepingute järgi jäi Eestisse veel küll 207 Vene sõjaväelast, kes esinesid spetsialisti nime all, kuid pärast Paldiski tuumareaktori demonteerimist 1995. aastal lahkusid nemadki Eestist.

Vene vägede kasutuses oli Eestis 1565 objekti, mis paiknesid 800 kohas 87 147 hektari suurusel maa-alal. Kuna tegemist oli maade, hoonete ja rajatistega, siis polnud võõrvägedel võimalik neid kaasa viia ja Eesti riik võttis need üle. NSVL-i sõjaväe vara ülevõtmist alustati valitsuse 1992. aasta septembris vastu võetud määruse alusel.

Endine kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneots meenutas, et tegelikult käis vägede väljaviimine juba 1989. aastal. Haapsalust oli lennupolk siis juba lahkunud. Tasapisi hakati välja viima ka Tartus olnud raskepommitajate ehk Dudajevi diviisi, lõplikult lahkus see 1992. aastal. „Neil oli Luunjas tuumapommide ladu ja kui hiljem Dudajevilt küsisin, kas Luunjasse jäi mõni pomm ka alles, siis ta kinnitas, et kõik viidi ära,” ütles Laaneots.