Linnar Priimägi: kui vanasti oli ebakompetentsus karjääri viimane pulk, siis nüüd ei takista edasiliikumist seegi

Kui aastal aastal 1972 ilmus eesti keeles Laurence J. Peteri ja Raymond Hulli raamat "Peteri printsiip" (The Peter Principle: Why Things Always Go Wrong, 1969), siis sattusid meie "füüsikud" sellest lausvaimustusse. ─ "Füüsikuid" kui reaalteadusliku mõtlemisega inimesi vastandab "lüürikutele" kui humanitaaridele Charles Percy Snow' raamat "Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon" (The Two Cultures and the Scientific Revolution, 1959; ee 2017).

Küll nad seda siis meenutasid, arutasid ning irooniliselt tsiteerisid. Noh, nõukogude tegelikkust tabas too printsiip nagu rusikas silmaauku, et igaüks töötab tõhusalt ning edasipüüdlikult seni, kuni ta edutatakse ebakompetentsuse tasandile, kuhu ta jääb punniks ette.

Mis meil tänapäeval sünnib? Oscar Wilde nimetas ühiskonda suureks näitemänguks, kus kõik löövad kaasa, ainult et igaüks vales rollis.