ERISAADE | EKRE valitsuse esimesed reaalsed sammud - pead hakkavad veerema ja lendama
On jäänud napp aeg, et ära otsustada, kellest saab Eesti uus peaprokurör – ning EKRE näitab hambaid. Mis neil ometi praeguse süüdistaja Lavly Perlingi vastu on? Vestlusringis Eesti Päevalehe ajakirjanikud Kärt Anvelt, Alo Raun ja Krister Paris.
„Mulle tundub, olles rääkinud enam kui kümne allikaga on hetkeseis see, et Isamaasse kuuluv justiitsminister Raivo Aeg on otsustanud, et ta ei esita ühtegi teist kandidaati," kirjeldas sel nädalal teemat lahanud Anvelt. „Aga ta ei esita ka Lavly Perlingit. See tähendab, et valitsus on patiseisus."
Anvelti sõnul on üks variant, et Perling jätkab küll peaprokurörina, aga kohusetäitjana.
Aga millest ikkagi EKRE reservatsioonid? Saatejuht Paris meenutas, et eriti Mart Helme on süüdistanud Perlingut poliitilises kallutatuses, jäädes siiski üsna ebamääraseks.
„Mart ja Martin Helmel võivad ju olla sellised luulud, et Lavly Perling on kuskilt midagi välja tõmmanud ning otsustanud hakata neid asju ajama. Kuid tuleks tähele panna, et ta on toonud lähisuhtevägivalla tippjuristina avalikkuse ette täpselt sellest hetkest, kui ta peaprokurörina ametisse astus."
Paris pakkus, et võitlus võibki taanduda maailmavaatelisele küsimusele, kus EKRE vähemalt tunnetuslikult peab lähisuhtevägivallaga võitlemist n-ö teise poole teemaks.
„Küsimus ongi selles, et kas on väärtusruum teine või on neil isiklikud kokkupuuted - ideoloogia või poliitika," artules Raun. „Ma ise arvan, et see on ikkagi poliitilise tasandi küsimus. Kui mõelda, mida EKRE teeb Perlingu ja politseijuhi Elmar Vaheriga, siis kas see ongi võitlus süvariigi vastu? Süvariigi, mida olemas ei ole, aga mis on lohe, mida saab igale poole kanda?"
Kui oletada, et EKRE Perlingi ametissejäämisega nõustub, kas võiks siis olla vahetuskaubana ohvriks justnimelt Vaher?
„Ei taha mina hästi uskuda, et seal see rahu on sõlmitud," hindas Anvelt. „Õudselt inetu ja kole lugu on see kokkuvõttes. Kas meie väga pädevad ametnikud ongi muutunud poliitikute käes malenuppudeks?"
Veel ühed pead, kes võivad hakata 1. novembrist veerema, on ministeeriumite kantslerite omad. Kui ikka ministriga klappi ei ole, võib minek üsna kerge olla. Anvelt märkis, et EKRE personalipoliitika puhul võib osutuda otsustavaks leida ametisse neid inimesi, kellel oleks pärast, kui partei enam valitsuses pole, põhjust neile tänulik olla. Tõsi, neid, kes tahaksid endale EKRE märki otsaette, just kuigi kerge leida pole.
Aga pea, mis lendab koos kehaga ja hoopis ülespoole, kuulub Kadri Simsonile, kellest saab ilmselt Euroopa komisjoni uus energeetikavolinik. Raun juhtis siin tähelepanu ühele olulisele nüansile, mis on isegi tähtsam, kui elukaaslase Teet Soormi mitte kõige ausamate skeemide alusel reisidel käimine:
„Me vaatame liiga hiljutisi ja väikseid asju," täheldas ta. „Enim tuli aga üles võtta teema, mida tegi Kadri Simson Edgar Savisaare kõrval, olles tema parem käsi. On ju olnud vihjeid, et ka tema on annetanud erakonnale kahtlaselt suuri summasid."
„Aga siin on vaja järjekordset vilepuhujat," nentis Anvelt.
Kuula lähemalt veerevatest ja lendavatest peadest Delfi erisaates!