Tormine meri on segamini löönud laevaelu ajakava. Orkester pidi mängima kella kaheni öösel, kuid lõpetas mängukava juba kell 00.40, sest laev õõtsus kõvasti ja noodipuldid ei püsinud enam püsti. Kolmveerand tunni pärast polnud laevast enam märkigi...
Estonia huku 25. aastapäevaks valminud lugu ilmus esimest korda 2019. aasta septembris.
Triatleet Anti Arak magab sügavat und ja näeb, kuidas ta meres ujub. Ta ujub laeva all ja hakkab haamriga laeva peksma. Kolks-kolks. Kolks-kolks. Ühtäkki haarab temast kinni Ain-Alar Juhanson: „Anti, ärka üles. Me peame siit välja saama.“
Vahimadrus Silver Linde kõnnib mööda Estonia autotekki. See on tema tööülesanne, käia mööda laeva iga tunni aja tagant ja kontrollida, kas kõik on korras. Ta vaatab, kas masinad on korralikult kinnitatud, et torm neid laevas liikuma ei paneks. Vähe sellest, et liikuv last laevas on ohtlik, iga vigastus on ka paras jant kindlustusega, mida on targem vältida. Ta jõuab juba laeva etteotsa, merd kündva vööri lähedale, kui kuuleb imelikku kolksatust.
