Alexander Lott: Estonia vrakk on praegu tõhusa kaitseta. Kas tohibki sukeldujaid karistada?

Parvlaev Estonia hauarahu kaitseks on Eesti, Soome ja Rootsi sõlminud 23. veebruaril 1995 Tallinnas allkirjastatud lepingu, mis jõustus 26. augustil 1995. Lepinguga sätestatakse, et Estonia vrakki ja seda ümbritsevat ala loetakse katastroofiohvrite viimseks puhkepaigaks, millele tuleb osutada kohast austust (artikkel 1) ja vrakki merepõhjast üles ei tõsteta (artikkel 3).

Hauarahu rikkumine kui kuritegu

Pealegi 4. artikliga võtnud Eesti, Soome, Rootsi ning peaaegu kõik ülejäänud lepinguga hiljem ühinenud Läänemere rannikuriigid ja Ühendkuningriik endale kohustuse kehtestada oma riigisisesed seadused, millega tunnistatakse kuriteoks viimase puhkepaiga rahu häiriv mis tahes tegevus, eelkõige sukeldumine või muu vrakist või merepõhjast laevahuku­ohvrite või vara ülestoomine. Ometi on meedias kajastatud juhtumeid, mil mannermaalt on leitud hobisukeldumisega Estonia vrakist õigusvastaselt kaasa võetud vara. 1995. a lepingu pooled on kohustatud nägema ette võimaluse kohaldada sellise kuriteo toimepanemise eest vabadusekaotust.

Territoriaalmeres sõitvate laevade suhtes saab rannikuriik teostada oma kriminaaljurisdiktsiooni. Estonia vrakk asub aga Soome majandusvööndis, kus kohalduvad avamerevabadused: meresõidu- ja ülelennuvabadus, samuti merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus.