Jutt käib „tavalisest” Megane RS-ist ning see ei avaldanud mulle mingit muljet. Tundus nagu iga teinegi liiga võimas esiveoline kuumpära – kärtsus ja paukus veidi, automaatkast segas sõiduelamust, gaasipedaalile sõtkumise peale hakkasid rattad kraavi poole tirima, mingit hämmastavat kiiresti sõitmise võimekust tunda ei olnud. Kogemus oli pigem unustamisväärne.

Mudelinime taha on aga tekkinud salapärane Trophy ja paistab, et kuidagiviisi teeb see maagiline sõna muidu õlgu kehitama panevad asjad suurepäraseks.