Kasutud andmed. Tallinn lükkab sadade miljonite piiksutamistega kogutud valideerimisandmed sahtlisse

Maakondades on valideerimisandmete põhjal liinivõrku muudetud, väljumisi lisatud ja mõnes piirkonnas väiksemad bussid suuremate vastu vahetatud.

Tallinna ühissõidukisse astujale vaatab vastu silt, mis kutsub üles ühiskaarti igal sisenemisel valideerima: „Iga valideerimisega aitad Tallinna liinivõrku planeerida oma vajaduste järgi. Kui jätad sõidu valideerimata, annad linnaplaneerijatele märku, et ühistranspordiliin, mida kasutad, ei ole sinu jaoks vajalik. Loome üheskoos kasutajasõbralikuma teenuse!” Selle juures on pilt lipsudega meestest ja mõtlikust naisest, kes kritseldavad paberile ilmselt uusi ühistranspordiplaane. Tegelikult pole seitsme aasta jooksul valideerimisandmeid liinivõrkude parandamiseks kasutatud. Kui arvestada, et pealinna ühissõidukitega tehakse aastas umbes 141 miljonit sõitu, siis seitsme aastaga koguneb neid ligi miljard. Kuna paljud sõitjad ei viitsi sõitu valideerida, võib öelda, et seitsme aastaga on valideeritud sadu miljoneid sõite.

Tallinna transpordiamet põhjendab, et valideerimisandmed näitavad ainult ühissõidukite tegelikku kasutust, mitte liikumisnõudlust, seega pole nende põhjal võimalik liinivõrku planeerida. „Näiteks piirkondade kohta, kus praegu ühistransport puudub, ei ole olemas ka valideerimisandmeid, mistõttu ei ole võimalik hinnata ka sealset potentsiaalset sõitjate arvu ja seda, millisesse piirkonda sooviksid sealsed elanikud liikuda,” selgitab transpordiameti juhataja asetäitja ühistranspordi alal Udo Ots.