Teistmoodi naabrid

Pelgulinnas jalutades näeb kümneid värvilisi maju, mis panevad kukalt kratsima: on see üks maja kahe sissepääsuga või on tegu kahe eraldi majaga?

Tahes-tahtmata tekib poolitatud hooneid vaadates mõte: kas naabrid ei saa maja välisilme üle kuidagi kokkuleppele või on maitsed nii kontrastselt erinevad? Või loeb rahakoti paksus? Kas mõjutab see, et inimesel on ikkagi justkui maja, mitte korter kahe korteriga kortermajas? Kas plekk-katusega maja(poole) elanik eterniitkatusega naabrile tere ikka ütleb?