Kaia Iva spordipäevade tulemuste avalikustamisest: iga inimlikku reeglit saab totruseni viia
Pole terve maailma asi, et Juku sai mata töö kahe ja Juhan hüppas kolm meetrit kaugust. Küll võiksid avalikult väljas olla parimate tulemused. Nii matemaatikas maksimumpunktide saajad kui ka näiteks kümne parema tulemused spordis. Kusjuures mata töid kätte saades on Jukul võimalik vihik vaikselt kotti libistada. Spordis ja muusikas on nadi tulemus kaaslastele kohe näha-kuulda. See ongi elu. Kuid see ei tähenda, et ei peaks kontrolltöid tegema, kaugust hüppama või rahvastepalli mängima.
Kuid on üldine reegel, ka tööelus: kiidame avalikult ja negatiivse toome esile nelja silma all. See on lugupidamise märk. Muidugi on kollektiive, kus juht alati just suurel koosolekul nimeliselt vigu loetleb, sest see tundub eriti printsipiaalne, aga minu arust ei peaks see nii olema. Me ei kujuta ju ette, et asutus paneks oma avalikule kodulehele välja kõigi töötajate töötulemused ja praagiprotsendid. Üles pannakse ikka kümne parema tulemused!
Iga inimlikku reeglit saab muidugi juuksekarva lõhestamise meetodil totruseni viia. Ja alati on erandeid. Aga üldine lugupidav suhtumine, just positiivse rõhutamine, võiks olla igas kollektiivis sisemine sund. On tõestatud, et just see suurendab julgust katsetada ja tahtmist endale raskemaid ülesandeid võtta.
