Veiko Märka mängib kuudega

„Kuidas kuud endale mütsid said” on elurõõmus ja -terve, ent mitte eluvõõras. Norida saab kujunduse ja õigekirja kallal.

Kodumaise lastekirjandusvälja aastaringi diskursuse keskpunkt on kahtlemata slaavi muinasjutu „Kaksteist kuud” Samuil Maršaki versioon. Juba aegade hämarusest kuni tänapäevani kasutavad seda teost meeleldi nii vanemad kui ka lasteaia- ja kooliõpetajad lastele aastaaegade ja kuude õpetamise illustreeriva materjalina. Hiljuti ilmunud Veiko Märka „Kuidas kuud endale mütsid said” püüab sellesse diskursusesse kui mitte mõra tekitada, siis vähemalt sellele ahvatlevat alternatiivi pakkuda.

Raamatu alguspunkt on lihtne. Kuudel on igav aasta-aastalt niisama üksteise kannul kindlas järjestuses astuda ja nad tahavad algaval aastal midagi muuta.