Alari Rammo: MTÜ riikliku rahastamise otsust ei peaks määrama meeldivuse või ideoloogilise klapi aspekt
Aktiivsed kodanikud ja nende esindajad on osa võimude lahususest, sarnaselt põhiseaduslike institutsioonidega, kus kõigi harude roll on ära hoida valitsejate või enamuse omavoli nõrgema suhtes. Kritiseeritud on näiteks olukorda, kus MTÜ-d käivad riigi toel sellesama riigiga kohut, aga see pole ennekuulmatu, vaid lausa vajalik – õigus põhiseaduse kaitseks nii-öelda riigi vastu kohtusse pöörduda on näiteks presidendil ja õiguskantsleril.
Eesti-sugustes võrdlemisi rahulikes riikides ei ole huvigrupid enamasti valitsejatega vaenujalal, vaid valitsus küsib otsustega seotud sihtgruppidelt pidevalt ise nõu. Nagu on oma esindusorganisatsioonid ettevõtjatel, kostavad MTÜ-dki pea kõigi ühiskonnagruppide eest, kelle kaasarääkimisvõimet tõstavad teiste huvidega võrdsemale tasemele esmalt liikmed ja annetajad. Aga ka valitsus, sest kõiki põhjendusi kuulamata ja kaalumata tuleb pärast alati suurem pahandus.