JUHTKIRI | Kolm probleemi töötukassa reservidega
Otsusest lülitada töötukassa ja haigekassa reservid riigi likviidsusreservi koosseisu möödub varsti kaheksa aastat. Kui muidu on toonase valitsuse rahandusministri Jürgen Ligi pärand tihti praeguse koalitsiooni kriitika all, siis see samm mitte. Kriitika olekski üllatav, sest veel Jüri Ratase eelminegi koalitsioon sai tänu sellele kulutada üle valitsuse tegelike võimaluste.
Tulemus on see, et rangelt võttes pole töötukassal ega haigekassal enam reserve. On üksnes valitsuse lubadus, et vajaduse tekkimise korral on neil võimalik riigikassa kätte antud raha kasutada. Praegu pole põhjust kahelda riigikassa võimes seda lubadust täita, aga tükk aega on Eesti majanduses olnud ka suhteliselt hea aeg: väike tööpuudus, prognoose ületav tööjõumaksude laekumine. See on julgustanud riigikassat reservide juhtimist järk-järgult optimeerima, et finantskulu oleks väiksem.
2011. aastal päris ägeda diskussiooni saatel võetud suund pole olnud vale. Ent see ei tähenda, et nende reservidega on kõik parimas korras ja midagi ei tasu üle vaadata. On kolm arutelu väärivat teemat.
Üks, millele võiks halvenevate majandusprognooside valguses mõelda, on riigi stabiilsusreservi suurus. Äkki peaks nüüd vahepealsest rohkem mõtlema ka riskidele, mitte ainult finantskulule? Praegu on reserv suuruse poolest piisav väikeste majanduslanguste silumiseks, mitte suurte vapustustega toime tulemiseks. Suurema majanduslanguse puhkedes, kui töötukassa väljamaksed hüppeliselt suurenevad, ei pruugi riigikassal laenu võtmine kulgeda nii soodsalt ja sujuvalt, kui praegu ette kujutatakse.
Teine asi puudutab reservkapitali hoidmise viisi. Riigikontrolli hinnangul peaks seda haldama nii nagu riigi stabiliseerimisreservi, mitte likviidsusreservi. Likviidsusreservi tulusus on viimastel aastatel olnud nulli lähedal või alla selle, sest vara tuleb hoida väga likviidsena. Stabiliseerimisreservi oma on olnud veidi parem. Teisiti öeldes lõikab valitsus veidi vaheltkasu, hoides haigekassa ja töötukassa reserve mitte nende kassade, vaid enda vajadustest lähtudes.
Kolmas arutelu vajav teema on töötuskindlustusmakse suurus. Töötukassa reservid on viimase kümne aasta jooksul peaaegu 30-kordistunud, aga töötajate palgast kogutavat makset (2015. aastast saadik 2,4%) valitsus langetada ei kavatsegi. Sisuliselt on töötuskindlustusmakse muutunud tavaliseks maksuks, mille suurus tööturu olukorrast enam eriti ei olene.
