„Mis mina, väike inimene, ikka tüli norima hakkan...”

Loosungid, lipud, viled, trummid – tänavapilt, mis iseloomustab näiteks Lõuna-Euroopa streike ja meeleavaldusi, ei ole Eestile omane.

Eesti töötajad pelgavad oma õiguste eest seista. Turvatunde puudumine ei luba neil oma nõudmiste nimel võitlusse asuda.

Ligi 3000 liikmega Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Jüri Lember möönab, et hoolimata aastatepikkusest teavitustööst, on olukord kurb ja absurdne. „Kes juba vabas Eestis kasvanud, ehk julgevad veel veidi sõna võtta, aga nõukogude ajast pärit ja eriti muukeelsed on väga pelglikud. Isegi kui pakume ühingu poolt võimalust ühe või teise probleemi lahendamiseks, siis pooled ütlevad ikka lõpuks: ah, ma ei taha tülli minna,” tunnistab ta. „Ei saada aru, et töösuhetes on kaks täiesti võrdset osalist.” Halvimas olukorras on tema sõnul kõige tublimad, kes ongi valmis ennast väikese töötasu eest ja viletsatel tingimustel ribadeks töötama.