Toomas Alatalu: USA-NATO kõrval on teinegi ootamatu hädaline, sest Euroopa Liit teeb vaid paigaljooksu

Olukord maailmas ja selle selgitamine teeb keeruliseks isegi õige aluse leidmise paigutamaks maailmasündmust – 30 aastat Berliini müüri langemisest – jooksva poliitika ajajoonele. Nagu ikka, pakub väljapääsu koostöö.

Ehk mida siis ikkagi näitas selle aastapäeva tähistamine eile, 9. septembril? Viis aastat tagasi olid pidustuste staarideks NSVL viimane juht Gorbatšov ning Poola ekspresident ja –ametiühinguliider Walesa. Ei maksa unustada, et aasta oli siis 2014 ja nädal hiljem tuli ühe suurriigi liidril maailma teises otsas (Brisbane’is) lõunatada üksi lauas, sest teised kogunenud ei soovinud arutada tema poliitikat isegi lõunalauas mitte.

Ka eile ei olnud sakslased üksi ja kohal olid Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Ungari presidendid. Moskva oli kärme pahandama, et Gorbatšovi ei kutsutud ja, mis veel hullem, teda isegi ei mainitud. Samas tituleeriti kohaletulnud nelik hoobilt Vysegradi riikideks, mil suures poliitikas on juba mõnda aega teatud negatiivne maik juures. Sestap olgu meenutatud, et see riikide moodustis tekkis veebruaris 1991 ehk siis pärast veriseid sündmusi Vilniuses, Riias ja Jeltsini tulekut Tallinna. Et otse öelda – kui otsene reageering Moskva toonasele repressiivsele poliitikale, millele järgnes abikäe pakkumine ohvritele.