Riigieksamite hindaja: õpilased käivad 12 aastat koolis, et teha lõpukirjand teemal „nutitelefon“

18 aastat riigieksameid hinnanud õpetaja Anu Kella sõnutsi on kirjandid aja jooksul muutunud järjest sisutühjemaks, sõnaseadmisoskus ja analüüsivõime on jäänud viletsamaks.

Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige, ligi 30 aastat eesti keele õpetajana töötanud Anu Kell loeb igal kevadel läbi umbes 400 riigieksamikirjandit. Ta nendib, et praegu saab eksami tehtud ka siis, kui õpilane pole elus ühtegi raamatut avanud. 

Möödunud kevadel kirjutasid noored näiteks teemal „tehnoloogia areng”. Anu Kell möönab, et kui tehnoloogia areng tähendab inimese jaoks ainult nutitelefoni, siis see on primitiivne ja kurb. „Kas sa käid sellepärast 12 aastat koolis, et kirjutada kirjand nutitelefonist? Nutitelefonist saab ilma hariduseta ka kirjutada.”

Sellel aastal sooritas eesti keele riigieksami 6679 eksaminandi ja keskmine tulemus oli 62 punkti 100 võimalikust. Pooled noored said punkte veel vähem. Kell peab seda väga nõrgaks tulemuseks. „See on viie palli süsteemis hinne kolm,” täpsustab ta. „Kui Eesti keskmine hinne on kolm, siis see ei ole minu meelest väga hea.”