Ma tean, et see võib näida rumala komöödiana (jälle!), aga kindlasti ma ei mõelnud seda nii. Tahtsin küll palka saada. Kujutasin koguni ette, et viimase nelja aasta jooksul ilmunud neli raamatut seda soovi kuidagi õigustavad. Aga ei, ei õigusta. Miski ei õigusta. Huvitav, et igasugu palkasid ja rahasid võib riigilt saada ja võtta, aga mitte seda. Uudise teadasaamisest saadik on selline tunne, nagu oleksin sooritanud mingi inetu teo ja peaksin seda nüüd iga päev õigustama. Kolm aastat sellega elada, mis siis, et ometi kord ilma rahamuredeta? Ei. Ei kannata välja. Kuidagimoodi ikka saan hakkama... Kirjanikupalk võib olla arusaadav kuskil õiglastes Põhjamaades, kuid mitte vaeses ja lõhkikistud Eestis.

Sapimaitse suus

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega