JUHTKIRI | Töömees Urmase maksmata maksud
Maksu- ja tolliamet tutvustas sel nädalal uuringut, mille järgi 92% eestimaalasi peab maksude maksmist enda kui kodaniku oluliseks kohuseks. Rahandusminister Martin Helme seevastu teatas riigikogus pensionireformi eelnõu kaitstes, et temal käis majaehitusel abiks töömees Urmas, kes Helme arvates „ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud”.
Kas see tähendab, et Helme kuulub nende 8% elanike hulka, kes ei pea maksude maksmist oluliseks kodanikukohuseks, ning Eesti elanikest 92% pole kunagi Urmase-taolistele töömeestele ja -naistele mustalt maksnud? Nii see kindlasti ei ole. Nagu pärast Helme avaldust lahvatanud „maksudebatt” näitas, pole inimesed (sh rahandusminister) kuigi teadlikud, kes peab sellistes tehingutes kandma hoolt, et makstud tasult saaksid tasutud ka kõik seadusega määratud maksud. Läbinisti korrektne olla oleks tihti ka tülikas, eriti teenuse ostja jaoks – teha selgeks, kas teenust ostes astud tööandja rolli või hoopis käsunduslepingulisse suhtesse jne.
Kui maksuamet nõuaks selles vallas seaduste täitmist väga piinliku täpsusega, siis maksukogumiskulud kasvaksid, kuid maksutulu lisanduks tõenäoliselt vähe. Küll aga väheneks mitmesuguste pisiteenuste pakkumine ja sotsiaalhoolekanne saaks kliente juurde. Seepärast pole Urmase-loo ajel ilmselt mõtet tormata seadusi muutma või täiendama, vaid leppida tõsiasjaga, et ikka jääb maksundusse mõningane hall tsoon, mida ei olegi võimalik ideaalselt paika reguleerida.
Näiteks Rootsis on nn Urmase-probleemi vähendamiseks antud inimestele võimalus mõningane hulk remondi-, koristus- jms teenuste ostmise kulusid maksustatavast tulust maha arvata – selleks et motiveerida neid ostma teenuseid ametlikult, mitte mustalt. Aga sellist süsteemi üles ehitada on aeganõudev ja lisanduva maksutuluga võrreldes ka üsna kulukas. Eestis on juba olemas teistsugune lahendus – võib-olla paremgi – ettevõtluskonto kujul. Iga Urmas või Maie, kes üksikettevõtjana osutab eraisikutele mingeid teenuseid ja on vähegi huvitatud, et tal oleks ravikindlustus, saab hõlpsasti avada ettevõtluskonto (või luua osaühingu) ja vähemalt osa oma tulu deklareerida.
