Türgi ajaloolane: Eestil pole muud võimalust kui nüüd ka ise armeenlaste genotsiidi tunnistada

Ameerika Ühendriikide kongressi otsus julgustab teisigi riike mineviku kuritegusid õige nimega nimetama.

Üks maailma tuntumaid ajaloolasi, Clarki ülikooli türklasest professor Taner Akçam hoiatab armeenlaste 1915. aasta genotsiidist rääkides, et Türgi-Vene demokraatiavastane liit võib korda saata väga palju halba.

Neljapäeval võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis tunnistas armeenlaste massilise tapmise 1915. aastal Osmani impeeriumi genotsiidiks. Milline on selle laiem mõju?

Siin tuleks tõsta esile kaht aspekti. Kõigepealt erineb USA kõigist teistest riikides. Sellepärast avaldab see, et Ameerika Ühendriigid genotsiidi tunnistavad, Lähis-Idale ja eriti Türgile oluliselt suuremat mõju kui näiteks Prantsusmaa või Saksamaa vastavad resolutsioonid. Teiseks on tunnistamine oluline USA õigussüsteemi ühe eripära tõttu.

Ameerika seaduste järgi saab iga valitsuse, valitsusasutuse, panga või eraettevõtte kohtusse kaevata, kui suudate tõendada kahte asja. Kõigepealt peab ettevõttel olema nimetatud sündmusega – praegusel juhul siis genotsiidiga – midagi pistmist.