Organic Estonia juht: iga Eesti mahetootja toimetab omaette, tulemuseks Soome ja Poola mahetoit me koolisööklateks
Maheda põllumaa osakaalult on Eesti Euroopas teisel ja maailmas viiendal kohal. Üha valjemalt kuuleme nende inimeste häält, kes oskavad väärtustada jätkusuutlikku ning keskkonnateadlikku terviklikku mahedat mõtteviisi. Mahe ei ole vaid enam toit, vaid elustiil, keskkond, väärtushinnangud ja kultuur.
See, kuidas oleme jõudnud tänaseni, ei vii meid enam edasi. Toimuma peab palju suurem muutus mõtteviisis, et säiliks see, mille üle oleme e-Eesti kõrval uhked ning mis osa meie identiteedist – Eestimaa puhas loodus, õhk, toit ja keskkond ja pärimuskultuur.
Tutvustame uhkusega turistidele, kui puhas on meie õhk ja kuidas 51% Eestimaa pindalast katab potentsiaalne mahe mets. Täna enam jutust ja kiitmisest ei piisa, sest mahe-Eesti mõtteviis on jäänud pigem üksikute indiviidide ja organisatsioonide unistuseks, mitte ühtseks visiooniks ja sihiks, mis ühendaks otsustajaid idee sisuliste edasikandjatega ja riigiga laiemalt.
Vajalik on hoogustada ja toetada siseriiklikku koostööd, et mõistaksime ühtmoodi, millised on meie võimalused rahvusvaheliselt maheriigina silma paista. Hoopis hädavajalikum on koondumine, et suudaksime suurel maailmaturul näidata enda võimsust ja võimekust maheriigina. Vormistatud mõtetest peavad saama reaalsed mõõdetava tulemusega tegevused. Luua on vaja süsteem, mille algseks platvormiks on juba loodud mahemajanduse tervikprogramm. See on riiklikult heaks kiidetud, aga seisab ometi riiulis.
