Kuidas kirjandusliku ämbriga lagipähe lajatada

Urmas Vadi „Elu mõttetusest” on nagu depressioonis oleva rahutu inimese kirjutatud raputav hullus. Või siis iroonilise eluvaatleja mõttemärkmed.

Jürgen Rooste

kirjanik

Vadi pakub meile vahepääl narratiivi, tema hüplevad-põrklevad miniatuurid on küll sõltumatud. Sääl on abielu ja lagunemise lood, üksteise piilumine, katked sellest.

Foto: Argo Ingver

Mingis mõttes on see Vadi esimene luulekogu, debüüt poeedina, sellepärast ka habras ja katkendlik. Mõtlesin korra, et olen hull, aga vist ikka ei ole, sest vähemasti lk 48, 71, 84, 94 ja võib-olla kuskil veel kordub fraas „Kogu aeg tuleb nutt peale”. See on mulle väga tuttav tunne. Võib-olla on seda siin raamatus veel – ma ei tea, ma pole enam milleski kindel.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (2)