Ruuben Kaalep: USA otsus tappa Soleimani oli rumal kingitus ajatolladele ja saudidele

USA otsus tappa Iraani väejuht Qasem Soleimani oli strateegiliselt ja geopoliitiliselt rumal, arvestades nii Iraani poliitikat kui ka julgeolekuolukorda Lähis-Idas tervikuna.

See samm toob vältimatult kaasa tohutu pingete teravnemise Pärsia lahe ümbruses, mis võib tipneda halvimal juhul täismahus sõjaga USA ja Iraani vahel.

Alates 1979. aasta islamirevolutsioonist on Iraani valitsust kulisside tagant juhtinud usuliidrid ajatollad, lähtudes fundamentalistlikust šiiitlikust ideoloogiast. Iraani ajaloos on see aga üsna tavapäratu: iraanlased on alati end uhkusega pidanud iidseks kultuurrahvaks, kelle juured ja traditsioonid ulatuvad islami tekkest palju kaugemale tagasi. Erilist uhkust on tuntud just vastandudes „harimatutest usuhulludest“ araablastele, ja selle vastandumise üheks märgiks on ka teistsuguse islami haru – šiia – omaksvõtt.