KOLUMN | Villu Arak: võitjate põlvkonna hegemoonia saab õnneks peagi ümber
Oli aasta 2012. Toona 59-ne digiturunduse legend Clark Kokich tõdes, et turundust, meediat ja klientorganisatsioone kontrollivad temasugused beebibuumerid. Ning hoiatas oma eakaaslasi: “Viimase 25 aastaga õppisime imeliselt ära iseendile turundamise. Neist oskustest on üha vähem tolku. Kümne aasta pärast on nad täiesti ebaolulised.”
See aeg on nüüd sisuliselt käes. Kokich kirjutas eeskätt brändidest, aga sidus selle laiema ummistusega. "Noored ei usalda tänaseid institutsioone, ega usu, mida me neile räägime. Ainus, mida nad tahavad, on tõde. Ja seda ootavad nad oma eakaaslastelt, mitte teilt."
USA beebibuumerite Eesti ekvivalent on nn võitjate põlvkond. Õigemini põlvkondade segu neist, kes valasid ENSV varemetele uue reaalsuse oma ideaalide, majandushuvide ja neist tuletatud prioriteetide kokteilist. Minu jaoks on see enam-vähem hästi töötanud. Juhhei.
Ent seniste tšempionide kromosoome kaitsvad telomeerid kuluvad samamoodi, nagu varasematelgi põlvkondadel. Peagi pudenevad tänased mõjukad tagasi tähetolmuks, millest me astrofüüsiku Carl Sagani sõnaraamistuses kõik tehtud oleme.
