Sealt edasi on toimunud vaikne, kuid pidev ja süsteemne eneseareng antud valdkonna kontekstis. Andsin sõrme - võttis käe, nagu öeldakse.
Päris teekonna alguses oli mu suhtumine umbes selline nagu ilmselt paljudel teistel lapsevanematel, et see lasteaiaaeg tuleb kuidagi üle elada ja kooliküpseks saada ning küll koolis hakatakse tõeliselt arendamisega pihta. Mida rohkem oma nina aga valdkonda pistsin, uurisin, süvenesin, seda rohkem sain aru, kui valesti olin olukorda tollal hinnanud!
Esimesed seitse-kaheksa eluaastat ehk lapse eostamisest kooli minekuni on täna minu hinnangul kōige olulisem iga üldse. Just selle lasteaias käimise aja jooksul laome me vundamendi, mis vōimaldab hilisemas elus pisikesel indiviidil elus paremini hakkama saada. Uskuge mind, mōne pankrotiga lōppenud kinnisvarafirma endise juhina saan vundamendi olulisusest maja ehitamisel väga hästi aru.
