Tallinna Linnamuuseumi töötajad on vaenujalal Kultuuriameti ning selle juhi Aini Härmiga. Direktori vallandamine oli viimane piisk karikas

Linnavalitsus otsustas eilsel istungil vabastada ametist Linnamuuseumi direktori Triin Siineri. Töötajaskond sellega ei lepi ja selgub, et tüliõun peitub nende jaoks Kultuuriametis eesotsas selle juhi Aini Härmiga. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev sõnab, et kaks teemat tasub lahus hoida ning Siineri vabastamise taga on mitmed rikkumised.

"Tallinna Linnamuuseum annab teada, et etteheited, mille põhjal Tallinna linnavalitsus selle otsuse tegi, põhinevad valdavalt valeväidetel. Muuseumi töötajad ei ole nõus sellise avalikkuse eksitamisega ning nõuavad lugupidavat suhtumist oma direktorisse, töösse ning kõikidesse kolleegidesse," seisis muuseumi töötajate eilses teates.

Selgub ka, et päev enne linnavalitsuse ootamatut otsust ehk teisipäeval edastasid Tallinna Linnamuuseumi töötajad omalt poolt kirja Tallinna linnapeale Mihhail Kõlvartile seoses koostöö puudumisega Tallinna Kultuuriametiga. Kirjale on alla kirjutanud 53 Linnamuuseumi töötajat, mis on rohkem kui pool kollektiivist.

Pöördumine jõudis ka Delfi käsutusse ja seal tuuakse välja, et alates uue direktori ametisse nimetamisest (2017. aasta 1. detsember) on Kultuuriameti juhi sekkumine muuseumi igapäevasesse toimimisse viinud neid olukorda, kus edasi tegutsemine on võimatu. "Tallinna Linnamuuseum koosneb seitsmest filiaalist, kus kokku töötab ligi 100 inimest. Kultuuriameti juhi kiuslik käitumine tekitab muuseumi igapäevases töökorralduses suuri probleeme."

Tuuakse mitmed näited. "Kultuuriameti juhi käitumist iseloomustavad tahtlik eksitamine töökohustuste andmisel, näiteks ebaselged juhised, tööks vajaliku informatsiooni kinnipidamine, info varjamine, pidev ebakonstruktiivne kriitika, millega kaasneb põhjusetu ja sobimatu järelvalve," kirjeldatakse toimuvat.

Töötajate väitel kinnitati eelmisel aastal näiteks Kiek in de Köki uus struktuur 1. jaanuari asemel 1. aprillil, mis tõi kaasa uute töötajate värbamise ja õpetamise ebasobival ajal ehk tipphooajal, mil tööd kõige rohkem. Juba teist aastat olla aga hinnakirja kehtestamisel rikutud hea tava ja mõistlikkuse printsiipi, mistap on rikutud maine pikaaegsete koostööpartnerite hulgas ning selle tõttu lõppenud mitmed edukad koostööprojektid.

Nende hinnangul viidavat läbi erinevat laadi kontrolle, mida pole selgelt põhjendatud. Lisaks on hakatud ette kirjutama muuseumitöötajate suhtumist teistesse kultuuriasutustesse - näiteks teatas Kultuuriameti jurist, et Fotomuuseumi töötajad poleks tohtinud toetada EKKMi jätkamist senises hoones. "Tallinna Kultuuriameti juht demonstreerib oma ebasoosingut ka väga avalikult. Näiteks pole ükski meie töötaja saanud kutset hiljuti aset leidnud Kultuuriameti hallatavate asutuste tänuüritusele. Samuti väldib Kultuuriameti juhataja muuseumi direktori ja Linnamuuseumi juhtkonnaga suhtlemist." Pöördumises lisatakse, et ka valdkonna abilinnapea ehk Vadim Belobrovtsev pole nendega kohtumiseks aega leidnud.

Täna kella 14 seisuga polnud pöördumisele veel ametliku vastukaja linnapea poolt tulnud. Alates 2011. aasta suvest Kultuuriametit juhtiv Aini Härm sõnas Delfile, et tema pole antud pöördumist näinud ega ole selle sisuga seetõttu kursis. Ta märkis, et Triin Siineri ametist vabastamist kommenteerib abilinnapea Vadim Belobrovtsev, mitte tema.

"Ilmselgelt on Linnamuuseumi rahva pöördumisest näha, et probleemid on arvatust veelgi tõsisemad," nendib Belobrovtsev.

Töötajad väitsid, et etteheited põhinevad valeväidetel. Millest te lähtusite nende etteheidete koostamisel - kellega sellest rääkisite, kas osa kriitikat on Kultuuriameti juhi öeldu põhjal?

Muuseumi direktori vabastamiseni viisid erinevad probleemid. Muuseumi eilne pressiteade puudutas muuseumile seatud ootuste tõlgendamist. Linnavalitsus ei saa aga linna hallatava asutuse puhul leppida probleeme riigihangete, finantsdistsipliini ning mitmete teiste regulatsioonide eiramisega. Ei ole vaja kaugelt otsida näiteid, miks peab maksumaksja raha eest töötava asutuse asjaajamine olema korrektne ja läbipaistev. Triin Siinerile tutvustati eile punkthaaval erinevaid rikkumisi, mis usalduse kaotuseni viisid. Kõigile muuseumi töötajatele saadetud kirjas ei pidanud ma õigeks kõiki neid probleeme detailselt käsitleda, piirdusin muuseumi arengut puudutavate arusaamade põhimõtteliste erinevuste ülevaatega.

Praeguses olukorras, mil Siineri kaitseks astuvad välja tema endised alluvad, kas kaalutakse seda, et otsus üle vaadata või on ikkagi kindel, et Siiner oma ametis jätkata ei saa?

Triin Siiner tegi oma tööd kindlasti nii hästi kui ta suutis ja on väga tore, et lähemad kolleegid seda hindavad. On täitsa sümpaatne, et osa töötajaid oma juhti kaitsta üritavad. Paraku ei ole ega saagi olla nad kursis kogu selle infoga, mis on minul linnavalitsuse liikmena. Usalduse kaotuse aluseks olid mitmed rikkumised, millest ei saanud ma seda valdkonda juhtiva abilinnapeana mööda vaadata.

Kuidas kommenteerite kriitikat Kultuuriameti juhi osas - kas tema sobivust ametisse arutatakse linnavalitsuse tasandil?

Linnavalitsus suhtub muuseumirahva pöördumisse tõsiselt ja järgmisel nädalal läheme koos linnapeaga muuseumi töötajaid kuulama ja olukorda arutama. Peame hoidma lahus kaks teemat: Linnamuuseumi ja Kultuuriameti suhted ja praeguseks juba endise direktori usalduse kaotuseni viinud etteheited. Arutame lähiajal läbi edasised sammud, et muuseum saaks tagasi töörahu ning pinged laheneksid.

Väited ja vastukaja

Linnamuuseum edastas eile punkthaaval kommentaarid Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi kirjale, mis saadeti muuseumi personalijuhile edastamiseks muuseumi töötajatele teavitusega direktori vabastamisest.

Väiteid kommenteerivad muuseumi haldusjuht Lennart Kumm, teadusdirektor Pia Ehasalu, Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi, finantsjuht Merle Petersoo, haridustöö juht Jelena Tšekulajeva, arendusjuht Reti Meema ja personalijuht Elen Tisler.

VÄIDE: Linnamuuseumi enda meeskonna väljatöötatud ning linna 2019-2023 eelarvestrateegiasse kavandatud dominiiklaste kloostri arengukontseptsioon ei ole edasi liikunud, see oleks justkui unustatud.

VASTUS: Dominiiklaste kloostri arengutega seoses teostati eskiisprojekt eurorahade taotlemiseks. Kuna kloostri projekt eurorahasid ei saanud, kohtusime 15. märtsil 2018.a. Tallinna Kesklinna valitsuses linnaosavanema ning Kesklinna vaba aja keskuse juhiga. Jõudsime koos arusaamisele, et kloostri era- ning linnaomandi segane olukord ning rahapuudus ei lase projektiga aktiivselt edasi liikuda. Koos kesklinna valitsuse töötajatega otsustasime ühiselt edasi arendada kloostri kultuuritegevust Katariina Kultuurikonvendi nime all, kui on selgunud linnapoolsed hoone renoveerimisplaanid.

VÄIDE: Juba 2018. aasta septembri alguses läks linna jaoks ootamatult kinni Lastemuuseum Kotzebue tänaval, järgnes lubadus luua Kalamaja kogukonna muuseum, mis ei ole siiani avamiseni jõudnud, mille avamiskuupäeva keegi ei tea ja mille uut kontseptsiooni ei ole linnavalitsusele tutvustatud, kui see kontseptsioon peaks olemas olema.

VASTUS: Linnamuuseum alustas halvas seisus hoone renoveerimist juba eelmise direktori ametiajal ning muuseumi kogude ümberkolimist avariiohtlikult keldrikorruselt teostati 2019 suvel. Kultuuriameti kinnitusel kasutasime Vene 17 katuse renoveerimiseks saadud raha hoone fassaadi remondiks. Väliremont (ehitustolm, tellingud jne) oli põhjus, miks sulgesime hoone külastajatele ja võtsime maha ka hoones olnud ekspositsiooni. Hoone fassaadiremont lõppes 2018. aasta lõpus. Alates 2019. aasta märtsist on muuseumi struktuuris kinnitatud filiaalina Kalamaja muuseum. Alates sellest ajast oleme tegelenud uue ekspositsiooni projekteerimise ja hoone põhiprojektiga, et valmistada ette ehitushanget. Hoone ekspositsiooni valmimisaeg on september 2020. Siis avame ka hoone uuesti külastajatele.

Muuseum on kogu vahepealse aja arendanud muuseumi sisu, sest piirkonna kogukond ning Eesti üldsus on andnud sellele projektile oma heakskiidu ja tunnustuse. 2019 aastal sai Kalamaja muuseum Kultuuriministeeriumi poolt Aasta Kogukonna sõbra tiitli. Selle rajamise idee on ka heaks kiitnud Põhja-Tallinna linnaosavanemad.

Tallinna Linnamuuseum on teavitanud ettenähtud korras kõikidest töödest Kultuuriametit, kelle kinnituseta poleks vastavad tööd olnud üldse võimalikud.

VÄIDE: Raekoja plats 12, millest oleks pidanud saama keskaegse linnakodaniku elamu külastuskeskus, on praeguseks muinsuskaitseosakonnale tagasi antud, sest sisulisi tegevusi selle hoone linnakodaniku majaks kujundamisega ei kaasnenud.

VASTUS: Raekoja plats 12 maja sisulised tegevused ei saanud alata, sest muinsuskaitseosakonna juhi Boris Duboviku ja kultuuriameti juhi Aini Härmi vahelise konflikti ajal ja edasi töötasid majas muinsuskaitse osakonna töötajad. Sisekujundusprojektide eest tasus kultuuriamet kahele erinevale sisekujundajale, seega oli projekti eestvedajaks siiski Tallinna Kultuuriamet. Tallinna Linnamuuseumil ei olnud võimalik selles olukorras arendada muuseumi ekspositsiooni. Püsiekspositsiooni loomiseks ei olnud eraldatud ka investeeringut.

VÄIDE: Jaani Seegi galerii ootab pikemat aega rakendust, see tähendab linnarahvale avamist, kuid siingi ei olnud näha arenguid. Ka Vene muuseumi arendus ei ole sugugi edasi liikunud.

VASTUS: Jaani Seek oli suletud ohtliku olukorra tõttu Maakri t. naaberhoone ehituse ajal. Ehituse valmimise järel alustasime Kultuuriametiga koostöös rentniku leidmist hoonesse, et ruum ei seisaks tühjana. Muuseum ei tegutse selles hoones juba alates 2007. aastast. Ekspositsiooni taasavamine vajab täiendavaid investeeringuid, sest keskküttesüsteem vajab väljavahetamist. Kuna hoone on arendaja poolt antud linna kasutusse, siis on olnud Kultuuriameti kohustus leida sellele hoonele kasutus. Kultuuriamet soovis ruumi rentida skulptor Tauno Kangrole, huviline siiski loobus.

VÄIDE: Linnamuuseumilt oodatud arendustegevused, muuseumi jaoks eelduslik teadustöö ja koostöö teiste asutustega ning juhtimise kvaliteet ei ole olnud kooskõlas ühe Euroopa pealinna olulisemale muuseumile seatud ootuste ning võtmerolliga.

VASTUS: Muuseumi teadustöö on viimastel aastatel olnud väga edukas, 2 aasta jooksul on välja antud 8 publikatsiooni, sh muuseumi juubeliraamat ning muuseumi teadusartiklite kogumik, algatatud Tallinna Varamu sari, mille käigus on ilmunud juba kaks raamatut. Muuseumi näituste publikuprogramme täiendavad loengusarjad oma ala tippteadlastelt. 2019. aastal tähistas Tallinna Linnamuuseum koostöös mitmete partneritega Tallinn 800 teema-aastat, sellega seoses korraldas muuseum rahvusvahelise ajalookonverentsi "Läänemereäärsed linnad 13. sajandil". Muuseumi töötajad on esinenud rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega ning kirjutanud artikleid kogumikesse.