EKA rektoriks tagasi valitud Mart Kalm asub kooli kitsaksjäänud hoonele lisa rajama
Algusest peale õppetegevuse jaoks liiga kitsad ruumid sunnivad Eesti Kunstiakadeemiat taas ehitamist ette võtma - rektoriks valitud Mart Kalm toob lähiaastate suurima projektina välja uue õppehoone rajamise.
Mart Kalm valiti tagasi Eesti Kunstiakadeemia rektoriks väga suure toetusega: kohalolnud 58-st valimiskogu liikmest 50 andsid oma toetushääle Kalmule. Ka ei seatud üles ühtegi teist kandidaati.
Kui Kalm poleks pidanud olema rektorivalimisteks kohal, tulnuks tal samal ajal viibida hoopis Viinis Euroopa kunstiülikoolide liidu juhtkonna korralisel koosolekul.
"Muidugi on mul nii suure toetuse üle hea meel, mis seal salata," rõõmustas Kalm Eesti Päevalehele suurt toetust kommenteerides.
Kahtelmata on EKA jaoks viimaste aastate suureks saavutuseks Tallinnas Kalamajas uude majja sisseseadmine. Mida mida võib aga veel rektoritöö saavutusena välja tuua?
"Eelmise rektorivalimise ajal antud lubadus tekitada mingisugunegi teadusgrantidega analoogne toetus meie õppejõududele on tänu haridusminister Mailis Repsile ja eelmisele kultuuriministrile Indrek Saarele täidetud. Selle pärast on mul hea meel," märkis Kalm oma saavutusi kommenteerides.
Nimelt, kui teadusülikoolides saavad õppejõud teadusprojektides osalemise eest samuti tasu, siis EKA-s kunstnikest õppejõududel sarnaseid võimalusi varem polnud. Nüüdsest saab 14 õppejõudu 10 kuu jooksul loometegevuseks 1000-eurost stipendiumi, mis võimaldab neil õpetamise ajal ka kunstnikuna vormis püsida.
"Enam kui 200 inimesest koosneva kollektiivi palgamuret see siiki paraku ei lahenda," ütles Kalm.
Kõrghariduse rahastamine on tema sõnul jõudnud katastroofilisse seisu, kuna ülikooliõppejõud, kelle kvalifikatsioonile riik esitab väga kõrgeid nõudmisi, saavad kohati palka vähem, kui üldhariduskoolis esimest aastat tööle asuv õpetaja.
"Lektori tasu on 1250 eurot kuus, professoritel 1750," tõi Kalm välja. "Sealjuures peab näiteks professor olema rahvusvaheliselt tunnustatud loomeisik, tippspetsialist. Riik peaks õppejõududele esitatavaid nõudmisi siis langetama, ei ole õigust nõuda sellist taset, kui riik seda finantseerida ja väärilist tasu maksta ei suuda."
Veidi saavad töötajad praegu põhipalgale juurde lisatööde- ja ülesannete täitmise eest.
Vaatamata palgamuredele on kool suutnud siiski hoida kõrget taset ja esimese kunagise idabloki ülikoolina pääses akadeemia Suurbritannias koostatava QS World University Ranking nimekirja maailma disaini- ja arhitektuuriülikoolide 200 parima hulka.
Kuna uue maja ehitamisel nõudsid ametnikud, et lähtutaks üldisest üliõpilase kohta ette nähtud ruutmeetrite arvust, ei jätku paraku paari aasta eest avatud hoones kõigile ruumi. Kunstierialade õpetamiseks läheb vaja rohkem pinda kui teadusülikoolides, seda eelkõige töökodade näol.
"Selge on see, et meie uus maja on meile väike. Kitsastes ruumides on hõõrumisi, kuna kõik ei mahu ära," rääkis Kalm. Seetõttu on haridus- ja teadusministeerium eraldanud raha üle tänava endise tööstushoone asemele lisahoone rajamiseks.
"Praegu tegeleme linnalt tingimuste taotlemisega. Ehituseni jõuame lähiaastatel, raha saamise üheks tingimuseks oli, et hoone valmib 2022. aastaks," selgitas tagasi valitud rektor. Krunt on juba EKA omandis.
Kalmu sõnul soovitakse lisaks juba kavandatavale hoonele ehitada ka kolmas, kogukondlik kunstikeskus Kotzebue ja Põhja puiestee nurgale. Selles hoones on praegu Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakond, mis varsti kolib uude linnaosa keskusesse, mis Pelgurannas endisest koolimajast ümber ehitatakse.
"Tahaksime koostöös linnaga panna sinna üles kunstikeskuse, kus õppejõudude kompetents jõuaks rohkemate inimesteni kui ainult meie üliõpilased. Saaksime seal teha tööd riskirühmades olevate noortega, eakatega, kalamajalastega ja ka turistidega," tõi Kalm välja. Tegu oleks niiöelda kunstitegevuskeskusega, juhendajateks EKA töötajad.
"Seal saaksime eksponeerida ka meie muuseumi väga rikkalikke kogusid," lisas ta. "EKA-l on kümneid tuhandeid töid sisaldav ja tsaari aega välja minev kunstikogu, mida on eksponeeritud näpuotsaga vaid paaril korral. See on üks Eesti suuremaid varjatud, saladuses olnud kunstikogusid."