VERSUS | Kas Eesti peab Petserimaad tagasi nõudma?
Mälestustseremoonia Kalevipoja monumendi juures - Tartu rahu 100
FOTO: Foto: Argo Ingver
JAH
Henn Põlluaas, riigikogu esimees, kõnes Tartu rahu aastapäeval
12. jaanuaril 1991 sõlmitud Vene NFSV ja Eesti riikidevaheliste suhetelepingus tunnustati kõiki Eesti riigi järjepidevust kinnitavaid juriidilisi fakte, mis tähendab, et ka Tartu rahulepingut. [---] Ma ei saa kuidagi leppida teatud ringkondade sooviga anda vabatahtlikult ja tasuta ära meile kuuluvad alad koos rikkalike maavaradega. Eesti ei vaja uut, Tartu rahulepingut tühistavat piirilepingut! Me peame käituma sama sirgelt, nagu tegid seda Asutav Kogu ja meie rahuläbirääkijad sada aastat tagasi. Me ootasime taasiseseisvumist pool sajandit, võime oodata veelgi.
EI
Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president, kõnes Tartu rahu aastapäeval
Tartu rahuleping oli, on ja jääb Eesti riigi sünnitunnistuseks. Ja ta kehtib. Eesti ei liitunud vabatahtlikult Nõukogude Liiduga. Meid okupeeriti. Me taastasime oma iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel. Samal ajal peame ka meie austama rahvusvahelist konsensust, et Euroopa sõjajärgseid piire enam ümber ei joonistata. Vastupidine retoorika tekitab asjatut segadust. Välispoliitikat ei saa teha nostalgia ega emotsioonide najal, vaid kaalutletult ja ratsionaalselt. Nagu vabadussõja ajal. Siis oleme ka edaspidi sama võidukad kui 100 aastat tagasi.