Kurb ja paratamatu tõde on see, et vägivaldset kohtlemist kogetakse erinevates eluvaldkondades. Väärkohtlemisel on mitu nägu ja palju erinevaid viise tegutsemiseks. Uuringutes on selgunud, et ligi 10% Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul töökohal kiusatud. (2009, Töötervishoiu käsiraamat)
Kiusamise väljend on võetud ülemaailmselt kasutusele eesmärgiga kirjeldada tööl toimuvat emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalset väärkohtlemist on raske määratleda, kuna ei ole nii nähtav ja kuuldav kui teised vägivalla liigid. Seal võib esineda nii pidevat hirmutamist, kritiseerimist, manipuleerimist, vaheldumisi toetavat ja õõnestavat käitumist kuni alalise rahulolematuseni. Alati ei väljendu see kõik sõnades. Vägivaldne saab olla silpigi lausumata. Eesti õigusorganites defineeritakse emotsionaalset vägivalda kui verbaalset või mitteverbaalset rünnakut teise isiku suhtes, mis kahjustab teda emotsionaalselt ja alandab ta eneseväärikustunnet.
