POLIITKOLUMNIST | Marika Tuus-Laul: räägime kodanike võrdsusest. Aga omandireformiga väljatõstetuid mäletate?

Inimeste ebavõrdses kohtlemises ja põhiseaduse vastasuses on jõutud süüdistada nii pensioni- kui ka apteegireformi paragrahve.

Nende reformide puhul jõutakse kindlasti mingi mõistliku lahenduseni ja ühiskond rahuneb. Kuid meil on üks seadus, mis külvas ebavõrdsust rohkem kui eelnimetatud reformid kokku, kuid mille ülekohtu heastamist pole nõudnud ei president ega õiguskantsler. See on seadus, mis pidi tegema eestlase peremeheks omal maal, kuid mis tegelikult tegi tohutul hulgal inimesi kodutuks ja kuulutas lausa lindpriiks.

ORAS kui eestlaste lõhestaja

Jutt on muidugi omandireformi aluste seadusest (ORAS). Selle algne variant jõustus 1991. aasta 13. juunil. Hiljem, paarikümne aasta jooksul, püstitas seadus riigikogus enneolematu rekordi. Üle kuuekümne korra seda seadust parandati, täiendati ja tehti ümber. Ikka ühe sama eesmärgiga.

Iga parandusega laiendati nn endiste omanike ringi, kelle olevat õigus vara tagasi saada. Tagastamise nõudmisi tuli juba vanade küünide, kuuride ja koduloomade kohta. Ja seaduseandja muudkui kombineeris võimalusi uute nõudmiste rahuldamiseks. Opositsioonisaadikud eesotsas keskerakondlastega, hakkas neid parandusi nimetama „lehma lellepojale tagastamise" eelnõudeiks.