Volvo S60, Põhjamaade idülli sobiv härrasmees

Väliselt on uus Volvo justkui oma kuulsa esivanema lapselaps, olemuselt aga krapsakas harrastussportlane.

Volvo S60 R-Design ei ole üksnes ilutilulilu, vaid selliselt varustatud autol on madalam ja jäigem vedrustus, mida saab veelgi jäigemaks timmida. Lõppkokkuvõttes ongi sportvedrustus ainus tilk tõrva selles meepotis. Sõites Eesti B-maanteedel ehk kosmiliselt ebatasastel teedel, loeb auto üle iga kühmu ja lohu. Teetunnetus ja auto tagasiside on väga head, aga tahaksin seda tunda roolis, mitte istmikus. Rool kipub olema küll tuimavõitu, aga ka rooli tundlikkust saab juht ise sättida ja kui see kangeks keerata, siis ebamäärasus kaob.

Juhi tagapalgi müksavaid ebatasasusi loetakse kummituslikus vaikuses. Sõitjateruumi ei kosta naginaid ega vedrustuse töö hääli. Isegi suuremad augud läbib auto küll kolksuga, aga viisakalt.

Ent fakt on see, et lubatud kiirusel Linnamäelt Roosta poole sõites ei ole kõrvalistujal võimalik telefoniekraanilt midagi lugeda, rääkimata sõnumi trükkimisest, sest hirmsasti rapub. Ilmselt aitaks väiksema läbimõõduga velg ning jämedam rehv selle ümber. Aga vedrustust see pehmemaks ei tee.