Aku Sorainen: sõbrad küsivad minult, kas Eesti on tegemas sajandi eksimust. Soome kogemuse põhjal ütlen - jah
Sündimus väheneb nii Soomes kui ka Eestis ja samal ajal elatakse kauem. Eestis töötab praegu 2,2 ja Soomes kaks inimest ühe pensionäri kohta. Prognooside järgi on 2060. aastal Eestis ainult 1,6 ja Soomes 1,3 töötavat inimest ühe pensionäri kohta.
Kui Eestis on eesmärk, et pensionär saaks 40% keskmisest netopalgast, siis 2060. aastal peaks ühe töötava keskmist palka saava inimese palgast 25% minema pensionäride ülalpidamiseks. Soomes on eesmärk, et pensionär saaks umbes 50% oma keskmisest palgast ja 2060. aastal peaks ühe töötava inimese keskmisest palgast minema pensionäridele 38%.
Nii Soomes kui ka Eestis on pensionisüsteemi ähvardavaid riske maandatud kahe meetmega. Esimene on sotsiaalmaksust makstav I samba pension, mida Soomes nimetatakse rahvapensioniks. Selle eesmärk on tagada pensionärile elamisväärne elu ülalpool vaesuspiiri. Teine meede on II samba pension, mida nimetatakse tööpensioniks. See peab tagama elatustaseme, millega pensionär oli harjunud siis, kui ta veel töötas.
II samba pensionifond on kohustuslik nii Soomes kui praegu veel ka Eestis. Soomes ei tuleks 1962. aastast kehtinud II pensionisamba vabatahtlikuks tegemine ehk kaotamine kõne allagi, sest süsteem toimib laitmatult ja on Soome majanduse ülioluline osa. Sellest maksti eelmisel aastal keskmiselt 1540-eurost tööpensioni kuus (keskmine kogupension oli Soomes möödunud aastal 1680 eurot).
