Kuidas jõudis lavastus "Kostja ja hiiglane" Venemaale?
2018. aasta suvel esietendus EV100 aastal Mart Kivastiku "Kostja ja hiiglane" Viinistu katlamajas. Siis käis lavastust vaatamas ka Oleg Loevski, kellele see väga meeldis ja tema kinnisideeks oli, et seda peaks mängima ka Venemaal.
Ootamatul põhjusel meil seda Venemaal mängida ei õnnestunud. Uus võimalus avanes seoses Vaba Lava külaliseetendustega Moskvas. Nimelt korraldas Meierholdi keskus Vaba Lava idee tutvustamiseks Venemaal spetsiaalse festivali "Poehali", kuhu kutsuti meie kolm lavastust. Toimusid ka näitemängude avalikud ettelugemised ja dokumentaalteatrite konverents. Kuna Eesti sõnateater polnud üle 30 aasta nii suurelt Moskvas käinud, otsisime veel teatrialaseid lisategevusi ning tulime Olegiga ideele teha "Kostja ja hiiglast" teatrilaboratooriumis.
See on Olegi loodud ja populaarseks saanud meetod, et kus näitemäng lavastatakse viie päevaga ning mängitakse publikule ette. Pärast toimub arutelu. Lavastaja Aleksander Ogarev oli koheselt nõus ideega kaasa tulema. Helistasin teatri direktorile ja rääkisin, et see on meile väga oluline ning oleme valmis neid kutsuma Eestisse. Andku vaid oma teatritrupp Aleksandri käsutusse nädalaks ajaks. Direktor jäi nõusse ja tundub, et näitemängu lugemata.
Seda suurem üllatus saabus lavastuseskiisi ettemängimisel, mis sündis nädalase teatriproovide- laboratooriumi tulemusena. Selle järgselt päästis meid nende staarnäitleja Igor Jatsko, kes mängib Konstantin Pätsi. Kohe pärast eskiisi ettemängimist läks ta teatri direktori juurde ja ütles, et tahab seda rolli kindlasti veel mängida ja las teater võtab selle repertuaari. Direktoril oli muidugi raske ühele oma põhinäitlejale "ei" öelda. See oli meil nagu ühine kambakas. Teatri poolt oli see väga julge samm ja see, kuidas Aleksander Ogarev on seda kaitsnud, paneb mindki väga imestama. Ta on lihtsalt imeline inimene.
Kes, kus ja kaua "Kostjat" Venemaal mängivad?
Mängib Moskva Teater Draamakunstikool, esietendus on 2. aprillil. Lavastus jääb repertuaari.
Eestis mängiti seda 2018 aasta suvel, Venemaal hakatakse mängima alles 2020. aasta kevadel. Mis vahepeal toimus?
See on kindlasti ime, et selline asi võimalikuks saab. See on teatri poolt väga julge ja riskantne samm. Sellised asjad ei juhtu üleöö. Aga siin tuleb eelkõige ikka tänada Eesti suurt sõpra Oleg Loevskit. Tema on seda alati heal meelel teinud. Oleg Loevski on juba pikemat aega vahendanud Eesti teatrit Venemaale. Tema abiga toimus EV100 toimkonna toetatud küüditatute mälestusüritus Norilskis ja Eesti teatri päevad Krasnojarskis. Tema on ka meid vahendanud paljudele teatrifestivalidele Venemaal.
Hetkel meil on laual kümmekond Venemaa teatrifestivalide kutset, kaugelt Sahhaliinist kuni Peterburini. Iga sõit aitab vahendada dramaturgiat ja eesti teatrit ja lõpuks võivad ka sellised järeltegevused sündida nagu "Kostja ja hiiglase" Moskva teatri repertuaari võtmine. Suhtlemine sellisel tasandil on tulemuslikum viis dramaturgiat vahendada. Lihtsalt lugeda anda ei vii sellise tulemuseni. Venemaal on üle 700 teatri ja enamus maailma dramaturge proovib sellest turust osa saada. Oleg on Vaba Lava esimene kuraator ja ta on meile ka suureks abiks Narva teatrimaja käivitamisel.
"Kostja" on oma olemuselt väga kriitiline Nõukogude Liidu ja kaudselt ka Venemaa mõtteviisi ning käitumiste suhtes. Kas ja kui palju erineb Moskvas mängitav Kostja Eesti-versioonist?
Mart Kivastiku poolt kirja pandud lugu on nii autentne ajalookäsitlus kui vähegi see tänasel päeval olla saab. Ja seda mängitakse Venemaa pealinnas Moskvas ikka nii nagu Eestiski. Seda poleks ka võimalik kärpida, sest siis peaks selle täiesti ümber kirjutama.
Kas tänapäeva Venemaal peab lavastus saama ka nn kõrgemalt poolt heakskiidu või kõik toimib läbi sisemise tsensuuri?
Pigem on seal sisemise tsensuuri aeg. Paljud kardavad riskida toetuse kärpimisega või suurema tähelepanu alla sattumisega. Ei tea, et keegi oleks kuskil andnud välja käskirja, et mõnda lavastust keelata. Paberile kardetakse ka selliseid asju panna, sest äkki mõni kõrgem ülemus arvab jälle teisiti. Pigem kärbitakse toetusi ja tsensuuri teostatakse ka läbi religiooni. Näiteks keelati, korduvalt ka Eestis oma lavastusi mänginud Timofei Kuljabini ooper "Tännhauser" ning Novosibirski Ooperiteatri juht vallandati. See olevat solvanud usklike tundeid.
Aga see juhtum ja ka lavastaja Serebrennikovi ümber toimunu on esile kutsutud kõigile teistele hoiatuseks. Samas on see Venemaa teatriinimesi ühendanud, väga erinevad teatriinimesed on pannud seljad kokku, et võidelda selliste ilmingute vastu. Pidevalt liiguvad ringi mingid petitsioonid, millele kogutakse allkirju. Kardetakse, et asi võib ka nendeni kunagi jõuda.
See on tõesti väga suur julgustükk võtta selline lavastus repertuaari. Seda näitas ka teatrilaboratooriumi esitluse järgne arutelu, mis kujunes üsna tuliseks. Peab mainima, et see esietendub Draamakunstikooli väikses saalis ja seda just sellel põhjusel, et sinna sattub ametnikke harva, nemad istuvad rohkem suure saali esietenduste esimestes ridades. Nagu Oleg Loevski publiku ees Norilskis ütles, ega meil siin Venemaal pole pärast Ivan Grošnõid midagi juhtunud.
Kui palju Venemaal praegu lavastusi maha võetakse poliitilise, moraalse või maailmavaatelise „sobimatuse“ tõttu?
See on võib olla uskumatu, aga just viimastel aastatel olen näinud Venemaal väga julgeid ja võimukriitilisi lavastusi. Varem oli neid vähem. Järelikult teatri pitsitamine on andnud vastupidise efekti. Eriti huvitav on Siberi teatrite ülevaatefestival Transiit, mis toimub üle kahe aasta Novosibirskis. Just samas linnas, kus keelati "Tännhauser". Samas aga pole ka midagi imestada, selle festivali üks kuraator on Oleg Loevski ja see on Timofei Kuljabini koduteater. Tema teatridirektorist isa Aleksander Kuljabin korraldabki seda festivali.
Mida peaks "Kostja ja hiiglane" Venemaa vaatajatele ütlema?
Peaosatäitja Igor Jatsko luges näitemängu ja segadus oli suur. Ta ei uskunud, et see on tõene ajaloo käsitlus. Ta rääkis meile seda ise, et võttis pärast näitemängu lugemist hulga entsüklopeediaid ette ja hakkas uurima tolleaegset ajalugu. Lõpuks jõudis järeldusele, et teda on koolis valesti õpetatud ning et juhtus täpselt nii nagu on näitemängus kirjas. Ta ei teadnud midagi Molotov-Ribbentropi paktist. See muutis täielikult tema ajaloost arusaama. Kui see muudab veel kellegi arusaama ajaloost, mis saab siis olla veel suurem teatri eesmärk?
Kas Kostja Venemaa-versioon jõuab ka Eestisse?
Vaba Lava ja Ekspress Meedia korraldavad Moskva Teatri Draamakunstikooli "Kostja ja hiiglase" külalisetendused 29. ja 30. septembril Narva Vabal Laval ning 1. ja 2. oktoobril Tallinna Vaba Laval.
Moskva lavastuse kohta saab lugeda lähemalt siit.
