Toomas Alatalu: poliittsirkuse ajal ei teinud Euroopa Liit midagi, et lahendada Türki läinud pagulaste saatus

Suur poliitika teeb juba pikalt paigalmarssi. Alates hetkest, mil USAs võimu kaotanud seltskond keeldus juba hommikul tunnustamast Trumpi valimisvõitu ja alustas antifa(šistlikku) resistance’i, kirjutab ajaloolane Toomas Alatalu.

Nood mõisted kuuluvad kindlalt teise maailmasõja aegadesse ning kui üldse ütlevad noorematele põlvkondadele midagi, siis seda, et Trumpi-sugused võimuletulnud on halvad ja võim peaks alati kuuluma ilusatele ja (ainu)tarkadele. USA demokraatliku partei ladvik ja neid toetav meedia on selles vaimus ja vahus toimetanud varsti neli aastat ning valgus tunnelis puudub, sest isegi eilne super-teisipäev andis märku, et kaotanute leeril pole meest, kes novembris siseneks Trumpi asemel Valgesse Majja.

Pea samasugune poliitiline paigalmarss käib ka üheksandat aastat sõdivas Lähis-Idas. Tasub mäletada, et eelmine USA president Obama üritas 2009-10 Palestiina riigi loomist, mille nurjas traditsiooniline vastasleer USAs, Iisraelis, ent ka nendega kokkumänginud jõud Euroopas. Järgnes Araabia kevad, mis tuli mainitud seltskondadele selge ootamatusena, seejärel sadas uue üllatusena kaela Trumpi võit ja tema uus poliitika.