Rämekommentaatorite isikuid pole olnud võimalik teada saada, sest neid on varjanud mitmekordne kaitsev loor. Meediaportaalid pääsevad küll ligi kommenteerijate IP-aadressidele, kuid IP-aadressi taha peitujat teavad ainult sideettevõtted. Ja nemad jagavad infot ainult kohtu korraldusel.

Poolteist aastat tagasi õnnestus heita esimene pilk enda tumedaid tunge internetis välja elavate isikute taustale, kui näitlejanna Marika Korolev nõudis viielt teda ämmaemandate ühingu portaalis Perekool laimanud isikult kahjutasu. Tollal selgus, et Korolevi solvasid ja laimasid igati edukad ja haritud ühiskonnaliikmed, kellelt poleks sellist käitumist iial osanud oodata.

Nüüd sai Eesti Päevaleht enda käsutusse suurema portsu andmeid inimeste kohta, kelle arvates kannatab internet kõike – ka süüdimatut laimu ja roppe solvanguid. Meieni jõudsid nende 64 inimese nimed, kellele seksuaalkoolitaja Rita Holm on advokaadibüroo vahendusel esitanud nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks laimamise, au teotamise ja maine kahjustamise eest.

Telesaade põhjustas raevu

2018. aasta lõpus tegi „Pealtnägija” loo seksuaalkasvataja Rita Holmist, kes omandas Soome sihtasutuse SEXPO kaheaastasel koolitusel seksuaalkasvataja ja -nõustaja hariduse. Sellise eelkooliealiste laste tunde- ja turvalisuskoolituse on heaks kiitnud Euroopa lasteõigusvahemehed ja õpetuses lähtutakse WHO standarditest. Muu hulgas on sellist kasvatust vaja lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamiseks.

Kuid kommentaariumites puhkes pärast „Pealtnägija” lugu, Holmi enda kirjutatud taustu selgitavat artiklit kui ka teemat lahanud ERR-i saadet „Suud puhtaks!” raev. Holmi süüdistati nii pedofiilias kui ka laste seksuaalorjadeks ettevalmistamises. Seisukohavõtte vürtsitasid kõikvõimalikud isiklikud solvangud, mis päädisid lausa tapmisähvardusega.

Seisukohavõtte vürtsitasid kõikvõimalikud isiklikud solvangud, mis päädisid lausa tapmisähvardusega.

Normaalses ühiskonnas ei pea keegi taluma ei laimu, mõnitamist ega ka solvanguid. Rita Holm palkas vandeadvokaat Robert Sarve ja algas töö, et välja selgitada Delfi ja Õhtulehe kommentaariumisse ja Facebooki postitanud räigemate sõnumite autorid. Meediaettevõtetelt küsiti välja laimavate kommentaaride postitamise IP-aadressid, kohtu eeltõendamismenetluse raames küsiti sidefirmadelt nende aadresside taga olevate inimeste nimed. Ka Facebookilt uuriti välja rämepostitajate IP-aadressid ja kontode kasutajate meiliaadressid. Kokku saadi 64 isikut, kelle esitati eelmise aasta lõpus ja selle alguses kahju hüvitamise nõuded.

Kahtlemata pole 64 isikut piisavalt adekvaatne valim, et teha põhjapanevaid järeldusi kommentaatorite olemuse ja tausta kohta. Loomulikult oleneb valim suuresti sellest, mis teemat käsitletakse ja kelle isikut artiklites-saadetes lahatakse. Üsna tõenäoliselt erinevad Holmi solvajad suuresti näiteks neist, kes tunnevad vajadust mõnitada noort seltskonnatähte Brigitte Susanne Hunti (kes samuti tegeleb praegu laimajate vastutusele võtmisega). Kuid siiski annavad need 64 inimest pildi, kes on rämekommentaatorid, keda enamik inimesi põlgab, aga kelle sõnavõtte paljud kulme kergitades aeg-ajalt piiluvad.

Eesti Päevaleht lasi Holmi kohta rõvetsenud 64 inimese nimed läbi kõikvõimalikest avalikest registritest, uuris nende hariduse, töökohtade, perekondade, huvialade ja muu tausta kohta, mis on internetis kättesaadav. Kuna artikli eesmärk pole kedagi nimeliselt risti lüüa ja oma õppetunni on need inimesed niikuinii saanud, jätame solvajate ja laimajate nimed toimetuse teada.

Üllatavad sünniaastad

Esimene üllatus tekkis juba sünniaastaid vaadates. Julgelt kaks kolmandikku rämekommentaatoreid on vanaemad ja vanaisad, vähemalt 50-aastased, sageli üle 65-aastased pensionärid. Vanim rämetseja oli 76-aastane naine. Kas arvate ära, kui palju oli alla 30-aastaseid? Kaks. Ülejäänud ligi kolmandik jäi peamiselt vahemikku 40–50 eluaastat.

Kas noori teema ei ärritanud? Või käituvad noored netis pensionäridest ja pensionieelikutest viisakamalt? „Mind see ei üllatanud, et valdav enamik neist olid üle 50-aastased,” ütleb Rita Holm. „Tegu on nõukogudeaegsete inimestega, kes ei taju sellest teemast rääkimise vajadust ja kellele endale pole sellistest asjadest räägitud.” Holmi sõnul saadavad noored talle hoopis südamlikke toetuskirju, milles kinnitavad, et neist asjust on hädavajalik rääkida.

Holmile kõige hirmutavama teate jätnud 47-aastane mees, kes lubas koolitaja „oma kätega ära kägistada”, on varem karistatud mitmes koduvägivallaepisoodis.

Üldiselt elavad rämekommentaatorid õiguskuulekat elu. On mõned kriminaalkorras karistatud inimesed ja vähemalt üks noorem kommentaator – kes sai oma esimese kriminaalkaristuse juba 16-aastaselt koolikiusamise tõttu – on ka trellide taga istunud. Mitu isikut on kohtulahendite põhjal siiski mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes agressiivsed.

Näiteks Holmile kõige hirmutavama teate jätnud 47-aastane mees, kes lubas koolitaja „oma kätega ära kägistada”, on varem karistatud mitmes koduvägivallaepisoodis.

Pooled Rita Holmi solvajad on püüdnud olla ühiskondlikult aktiivsed – olnud või on praegugi mõne erakonna liikmed. Erakondadest on esindatud praktiliselt kogu palett, kuid kõigist üle on EKRE. Veerand rämetsejaid kuulub või on kuulunud EKRE-sse. Kuid on ka Keskerakonnaga, Isamaaga ja Reformierakonnaga seotud tegelasi, samuti üks endine sotsiaaldemokraat. Nii mõnedki rämetsejad on kandideerinud valimistel, kuid enamasti suurema eduta.

Näiteks üks EKRE juhatuse liige pidas vajalikuks netis avaldada arvamust, et Rita Holm on „haige tädi”, kel on „rahuldamata seksuaalne vajadus”. EKRE nimekirjas on riigikokku kandideerinud mees, kes nimetas Holmi „totaalseks värdjaks” ja „vanaks pu**iks” (sai valimistel 52 häält). Samuti on parlamenti kandideerinud mees, kes arvas, et Holm on „väärakas”, ja ütles, et ta „ei imesta, kui mõne aja pärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud” (sai 155 häält).

Endine Keskerakonna poliitik nimetas Holmi „laste seksuaalseks ahistajaks, kes tuleks vangi panna”. Veel üks endine keskerakondlane trükkis raevukalt, et „see pervert peaks lastest väga kaugelt mööda käima”. Vabaerakonna liige põrutas: „Täiesti tavaline perverdist pedofiil on see naine!”

Kaks kirikutegelast

Töökohtade, elualade ja hariduse uurimine tõi esile kogu seltskonna värvika mitmekesisuse. Kaks kirikutegelast, üks neist EELK, teine õigeusu kiriku vaimulik. Mitu endist sõjaväelast. Üks endine politseinik. Neli naist, kes harivad lasteaias või huvikoolis lapsi ja noori, kuid on ropu suuga, enesekontrollita ja tänapäevaste teadmisteta. Üks pidas vajalikuks maailmale teada anda, et Holm on „unnutatud pervert”, teine, et „kohutav jõletis, süüdimatu ja peast soe”. Kolmas märkis, et inimene, kes õpetab lastele kõigi kehaosade nimetusi, et lapsel oleksid sõnad, millega väljendada, kui keegi teda sobimatult puutub, on „globalistide seksitädi”, keda peaks karistama ja kes võiks minna arsti juurde end ravima.

Mitu endist riigiametnikku. Mitu ehitustööde tegijat. Üks professionaalne bridžimängija. Üks koertenäituse kohtunik. Mitu kõrgharitud kunstnikku ja kunstnike liidu liiget. Üks muusik, kes on mänginud lühikest aega ühes tuntud bändis. Rida väikeettevõtjaid, kes enamasti tegutsevad väljaspool Tallinna.

Vähemalt seitsmel rämetsejal on kõrgharidus. „Sellise peletise eest pagevad kõik mehed padrikusse!” on näide kõrgharitud mehe sõnavõtust. „See lastele seksuaalsuse propageerija semmib Soomes stripparite seltskonnaga aktiivselt. Tegelikult on ta LGBT aktivist,” esitas teine kõrgharitud mees, tunnustatud kunstnik, oma teadmisi. „Lollakas mutt! Täiesti ära keeranud,” pidas vajalikuks maailmale teada anda eakas kõrgharitud naisvaimulik.

Holmi esindav advokaadibüroo nõuab solvajatelt mitme tuhande euroni ulatuvaid summasid.

Holm nendib, et mõned kommentaatorid on talt ka vabandust palunud, kuid alles siis, kui said advokaadibüroolt kahju hüvitamise nõude. „Mitte keegi ei palunud vabandust enne nõudekirja.” Vabandajad ütlevad näiteks, et ei saa ise ka aru, miks räigelt solvama hakkasid, et tegutsesid „hetkeemotsiooni ajel”. „Kust võtab üks 70-aastane tädi selle suure viha minu vastu?” imestab Holm. „Inimesed absoluutselt ei süvenenud, mis see on, mida ma teen.”

Holmi esindav advokaadibüroo nõuab solvajatelt mitme tuhande euroni ulatuvaid summasid. On neid, kes on küsitud raha ära maksnud, aga teistega ootab ilmselt ees kohtutee. Kas ja kui palju kohus välja mõistab, pole teada.

Holm ütleb, et vähe sellest, et laimurünnak on teinud talle palju haiget ja põhjustanud hulga stressi, on ta kaotanud ka töövõimalusi: Eesti lasteaiad ei julge teda enam lastele rääkima kutsuda, peljates lapsevanemate reaktsioone. Seetõttu tegutseb ta seksuaalnõustamisega Soomes, aga Eestis juhib näiteks seksuaalvägivalla ohvrite tugirühma, aidates pedofiilide ohvreid.

Midagi head on selles saagas Holmi sõnul siiski ka: kommentaariumid on muutunud pisut puhtamaks

Midagi head on selles saagas Holmi sõnul siiski ka: kommentaariumid on muutunud pisut puhtamaks ja Eesti ühiskond kriipsuvõrra viisakamaks. „Mul ei olnud lihtne advokaadi poole pöörduda, võtsin pikalt hoogu. Aga ma ei ole pedofiil ega pervert ja mu nimi on määritud. Ma lootsin, et kohtusse minek äkki vähendab edaspidiseid netisolvanguid,” ütleb Holm. „Kui mu nimi Facebooki EKRE sõprade klubist taas läbi käis nõudekirjade saamise tõttu, oli küll üsna koledaid kommentaare, kuid mitte nii ränkasid kui varem.”

Kõige suurema kahjuhüvitisnõude sai mees, kes ähvardas Holmi ära kägistada. „Raibe, peitu sa sitt ei poe, kui peaksid meie lasteaeda tulema, kägistan su raipe oma kätega,” kirjutanud 47-aastane mees pääses puhtalt küll kriminaalmenetlusest, kuid temalt küsitakse nüüd 10 926 euro suurust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Mida ütlevad rämekommentaatorid nüüd?

Kas nüüd, kui postkasti on laekunud kopsakas kahjunõue, on netisolvajatel tagantjärele kahju ja piinlik? Või kirjutaksid nad oma solvangud kõhklematult uuesti?

Näiteks üks 50-aastane ehitusel töötav mees kütab end telefonitoru otsas kohe uuesti üles ega kahetse midagi. „Mul on sõnavabadus, mul ei ole kahju ega häbi! Lastele noku- ja tussulaule laulda on absurdne! Las nad saavad ise teada, kui on õige aeg,” arvab ta. Seetõttu oli tema arust igati õigustatud kirjutada netis Rita Holmi kohta: „No see puhas debiil. Uskumatu, et üks täiskasvanud inimene sellist juttu suust välja ajab. Otse Seewaldisse viia ja rihmadega kinni panna ja seal võib teiste omasugustega seda juttu jätkata.”

Mehe enda sõnul ei heiduta teda sugugi ka 1726-eurone kahjunõue. „Ega mul tühi tasku pole, las kohtuveskid jahvatavad.”

Midagi ei kahetse ka 42-aastane naine, kes töötab lastehoius pisikeste lastega. „Mul pole absoluutselt kahju, et nii ütlesin,” kinnitab ta. Ta postitas Rita Holmi kohta Õhtulehe kommentaariumisse: „Globalistide seksitädi. Kas see seksitädi on siiani karistamata? Jõlgub vabalt mööda lasteaedu ringi? Hoidku lastest eemale! Eriseksualistist tädike mingu parem arsti jutule, ehk oskavad arstid teda aidata.”

Ta ütleb, et püüdis oma pahameelt taktitundeliselt väljendada. „Ma ütlesin niigi viisakalt! Oma peas mõtlesin tegelikult palju hullemini. Ma arvan ikka samamoodi. Sõna on vaba!” Lastekasvataja sõnul võiks hoopis Holmil häbi olla selle pärast, mida ta teeb.

Naine möönab, et sõnavabadusest hoolimata läheb kuskil siiski piir, mida tohib ega tohi öelda. Selle piiri ületavad tema hinnangul inimesed, kes soovitavad teisel inimesel end põlema panna või ähvardavad kedagi tappa. „Mina leian, et tegin kõik õigesti.”

Ka lastehoiutöötaja ütleb, et ei maksa nõutud kahjuhüvitist ja kohtusseminek teda ei hirmuta. „Tunnen end väga kindlalt. Ei kavatse midagi maksta, ma pole talle [Holmile] midagi võlgu. Eks vaatame.”

73-aastane pensionil kommentaatorgi ei tundu kopsakast kahjunõudest hoolimata eriti kahetsevat. Juhtunu kohta soostub ta ütlema üksnes seda, et põhiseaduse järgi on igal kodanikul õigus oma arvamusele ja selle avaldamisele. „Ja kui see ei ühti juhuslikult teise poole seisukohaga, siis see ei ole ju kuritegu.”

See on kahtlemata tõsi. Hoopis teine asi on, et põhiseaduse loojad ei pidanud arvamusvabadusega silmas, et kellegi kohta võib avalikult tõendusmaterjalita väita, et ta valmistab lapsi ette kohtumiseks pedofiilide ja vägistajatega. Või et teise inimese kohta võib levitada valeväiteid, nagu tal oleks keelatud töötada lasteasutuses.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul