Mis seal imestada

See paneb ühelt poolt kukalt kratsima, kuna tegemist on euroopaliku riigiga, kuid teiset küljest: olles seal ise mõnda aega elanud ja näinud, kuivõrd alarahastatud on Itaalia haiglad, siis pole eriti midagi imestada. Veel hiljaaegu oli avalikul rahastusel haiglates probleeme sellega, et voodipesu on läbi kantud ja lausa auke täis; kes tahtis normaalset pesu, pidi ise kaasa võtma - see on vaid üks hämmingut tekitav näide. Pole ime, et koroona Itaalias just meditsiini-süsteemi kaudu levima hakkas.

Lisame siia veel kultuurilised erisused - väga tihedalt koos elava ja omavahel läbikäiva rahvana on neil arusaadavalt raskusi viiruse levikule pidur peale saada. Jumal tänatud, et hiinlastel on see õnnestunud ja küllap saab varsti kontrolli alla ka Itaalia. Eesti inimesed elavad aga võrreldes itaallastega hõredalt ja eraldi.

Eri maade suutlikkus

Nüüd, kui edasi vaadata, siis kolmas koht, kus on praeguse seisuga deklareeritud üle saja ohvri, ongi Iraan (291). Teistel riikidel on selle artikli kirjutamise hetkel kõigil vähem kui sada hukkunut. S.h Lõuna-Koreal, kus on küll 7,7 tuhat haigestunut, kuid vaid 61 surmajuhtu (see teeb suremuseks 0,8 %). Tähelepanuväärsed on ka Saksamaa numbrid, vastavalt 1,5 tuhat nakatunud, vaid 2 surma ja 9 inimest kriitilises seisus.

Oluline detail, millest meedias vähem räägitud, on kriitilises seisus inimeste arv. Näiteks Punases Hiinas on hetkel 4,5 tuhat nakatunut endiselt kriitilises seisus, Itaalias 877, mis ületab mõlemis riigis põhjustatud surmade arvu. Tabel näitab, et surmade arvule eksisteerib vähemalt samapalju kriitilises seisus olevaid patsiente, hetke seisuga on neid siis globaalselt ca 5700 tuhande (lisaks 4300-le hukkunule).

Nähtamatu kübeke

Mida ma tahan nende numbritega öelda? Esiteks, 3158 tuhat ohvrit Hiinas tundub küll suur hulk inimesi, kuid Hiina populatsiooni mastaabis (1,3 miljardit elanikku) on see nähtamatu kübeke (võrdluseks: WHO andmetel hukkub seal liiklusõnnetustes igal aastal ca 250 tuhat inimest). Samal ajal meedia kaudu jääb mulje nagu oleks tegemist kohutava, enneolematu häda ja viletsusega.

Hirmul on suured silmad ja paanika levib meedia kaasabil nagu kulutuli. Kas Hiina reageeris üle nende totaalsete piirangutega ja tehaste seismajätmisega, mis nüüd põhjustavad tugevat järellainetust maailmamajanduses? Kas viirus oleks ka ilma nende sammudeta vaibunud? Nendele küsimustele ei saa me kunagi vastuseid. Praeguseks on selge, et ka Itaalia läks äärmuslike otsuste teed, pannes kogu riigi karantiini - "pingutus Itaalia nimel", nagu ütles peaminister Conti. Arvatavasti ei jää hoop riigi niigi haprale majandusele tulemata. Ja kauaks suudavad need söakad itaallased end karantiinis hoida? Ei tea - riigid ja kultuurid on väga erinevad.

Ja head eeskujud

Õnneks on ka hoopis positiivsemaid näiteid. Paigad nagu Taiwan, kes ennetas koroona vastaste sammudega ja pani ruttu koolid kinni, Hong Kong, kes seadis sisse liikumispiirangud ja sulges koolid. Tõsi - mõlemal oli all eelnev kogemus SARS-i viirusega.

Saareriik Malta, kes püsis pikka aega koroonast puutumata, on nüüd kindlaks teinud 5 nakkus-juhtumit. Selliseid väikese nakatunute arvuga riike on väga palju. Malta võimud, sarnaselt Eestile, ei kiirusta haridusasutusi sulgema, küll on piiratud massi-ürituste läbiviimist. Oleme ju meiegi ääremaa, mitte kõigi turistide läbikäiguhoov nagu on Itaalia (kahjuks "ideaalne" stardipaik viiruse globaalseks levikuks).

On huvitav tõik, et ka Venemaal on hetkel registreeritud vaid 20 nakkusjuhtu - tundub kummaline, arvestades selle riigi otsekontakte ja tihedaid lennuliine nii Hiina kui Itaaliaga. Või on venelased nii palju vatti ja vilet näinud, et selline tühiasi neid ei murra ega morjenda? Miks ei võiks asi ka meil kulgeda hoopis teisiti kui on läinud Itaalias?

Ka viroloog Andres Merits tõdeb tänases Ekspressi intervjuus, et kui meil osatakse targalt käituda, siis epideemiat ei pruugi tullagi. Oleme ju väike ja kompaktne, kiiresti reageeriv digi-riik, meie meditsiinisüsteem ei ole sugugi mitte halval järjel. Ja miks ei võiks meile appi tulla mõni ootamatu uus tegur, nagu näiteks kevadine tõusev päike. On teada, et koroona kardab päikest nagu vanapagan tuld! Aasta-aeg ju selline, et talvine viiruste periood saab õige pea otsa. Usutavasti toovad lähinädalad kõiges selles selguse.

Me ei vaja hirmutamist

Aga ühes olen ma veendunud juba praegu - ühiskonna hirmutamine ei ole kindlasti see, mida me hetkel vajame. Geenidega päritud talupojatarkus ütleb, et hirm on kehv abiline otsuste langetamisel. Erinevalt mõnest paanika õhutajast, kes siin sõna võtnud on, kutsun üles säilitama rahu ja ainult rahu, nagu ütles Karlsson. Maailmamajandus on paanikas mitte kiiresti nakkava haiguse, vaid ikka palju kiiremini leviva hirmu tõttu - vot see on meie globaalse küla tegelik nõrk koht ja õppetund. Mina Eesti vastupanuvõimes ei kahtle: Nõukogude Liidu me elasime üle, küllap elame üle ka koroona!

NB! Erinevad ettevaatusabinõud nagu kätepesu, kontaktide vähendamine, massiürituste vältimine, on siiski vajalikud. Aga rahu ja vaikust armastav tüüpiline eestimaalane teeb seda ju niigi.

* kasutatud arvandmed pärinevad allikast: https://www.worldometers.info/coronavirus/ (11.03.20 kella 10:00 seisuga)