Kersti Kaljulaid: täna sõltub hästi palju igaühe enda initsiatiivist

Head Eesti inimesed! Eilsest on meie riigis eriolukord ja eriolukorda juhib peaminister. See oli õige otsus ja on oluline anda nii valitsusele kui meie ametkondadele töörahu ja toetada neid nende töös meid tabanud kriisi lahendamisel.

Aga - üksi eriolukord ega kriisikomisjon ei saa meid aidata, kui me kõik koos ei pinguta. Tänan siiralt kõiki ametnikke, poliitikuid, elutähtsate teenuste tagajaid, aga ka lasteaednikke, poemüüjaid, bussijuhte, toidukullereid, ajakirjanikke ja teisi, kes hoiavad meie ühiskonna vereringe töös ja elujõulisena. Me kõik oleme sellises olukorras esimest korda ja me kõik oleme paratamatult mures selle pärast, mida toob homne. Aga siiski – me toimime, ühiskonnana, just ühiskonnana, mitte erinevate ametkondade, asutuste ja komisjonidena.

Täna sõltub hästi palju igaühe enda initsiatiivist. Ei maksa oodata, kuni komisjon otsustab, vajadusel tuleb ise tegutseda terve mõistuse ja olemasoleva info põhjal – nii toimetavad paljud kohalikud omavalitsused. Kriisikomisjonid üle Eesti võtavad meetmeid, mida on just nende kodukandis tarvis võtta.

Kaitsmist vajavad vanemaealised ja haigemad ning nõrgemad – võimalusel tuleks nendega lähikontakte vältida, kuid hoida pidevalt sidet nt telefoni teel. Püüame teha nii, et riskigruppi kuuluvad inimesed, et nad ei peaks tulema poodi, apteeki. See on päriselt eluohtlik. Tänan omavalitsusjuhte, kes on selle peale mõelnud. Loodetavasti on selle peale mõelnud kõik nooremad inimesedki. Kas Sina oled oma emale või vanaemale helistanud ja abi pakkunud? Tee seda või leia lähemalasuv noorem sõber või sugulane, kes seda teha saab!

Kas Sina, asutuse või ettevõtte juht, oled oma töötajate kodutöö korraldanud, kui see võimalik on? Läbi mõelnud, kuidas ohutumalt töötada, kui kokkupuude on vältimatu? Jaganud oma personali mitmeks grupiks, et luua reserv, kui esimest, tööl olevat gruppi, peaks viirus tabama?

Ma usun, et oled. Veelkord - Terviseamet, valitsus ega keegi muu ei tea paremini Sinu asutuse, Sinu pere, Sinu küla olusid. Mõtleme kõik, mida me koos teha saame selleks, et üles ehitada viiruse peatamiseks vajalik sotsiaalne distants või jääda terveks ka siis, kui väga suurt distantsi polegi võimalik hoida.

Hoiame üksteist! Ja usaldame ja toetame neid, kes seda kriisi operatiivselt juhivad!