Kas osutuvad need meetmed aga efektiivsemateks kui Euroopas? Siiani on kiired otsused aidanud ära hoida taolist plahvatust viiruse levikus, nagu on tabanud Itaaliat, Hispaaniat ja teisi Euroopa riike.

Räägime siis, kuidas meie startupide riigist on saanud tõeline saar Lähis-Idas.

"Harjuge ära"

Lennuühendus muu maailmaga katkes sisuliselt juba 9. märtsil. 14. märtsil võeti pärast nakatunute hulga jõudmist 145-ni juba karmimad meetmed. Avatud on vaid toidupoed, apteegid ja pangad. Peaminister Benjamin Netanyahu teatas, et riigil tuleb „harjuda uue elukorraldusega".

Seejuures tuleb kodanikel leppida demokraatlikust vaatevinklist kaheldavate sammudega. Esmakordselt hakatakse Iisraelis jälgima koroonaviirusesse haigestunuid kõrgtehnoloogiliste vahenditega, mida varem rakendati üksnes võitluseks terrorismiga. Esmajoones käib jutt telefonide asukoha määramisest ning kodanike jälgimisest näotuvastuskaamerate abil.

Varem kasutas neid vahendeid üksnes Shin Bet, et teada terroristide asukohta. Nüüd aga rakendati samad seadmed „epidemoloogiliseks jälgimiseks." Meedikud teevad kindlaks, kus koroonaviirusesse haigestunud varem olid ning kellega kontakteerusid. Politsei aga jälgib, ega karantiini mõistetud isikud kodust ei välju.

Taolised meetmed on Singapuril, Taiwanil ning Lõuna-Koreal aidanud juba epideemist jagu saada. Kuid siin on kodanikel tõsine mure: kas valitsus oma „suure venna" režiimi pärast epideemia lõppemist ikka välja lülitab?

Näha Pariisi ja sattuda karantiini

Ühe internetiportaali peatoimetaja Nadja Aizner saabus 10. märtsil pojaga Prantsusmaast. Puhkusereis, mis oli mõeldud vanemale pojale kingitusena täiskasvanuks saamise puhul, muutus aga kahenädalaseks koduseks karantiiniks. Niisugused nõuded kehtivad kõikidele välismaalt saabunutele.

„Sel raskel tunnil võiks nimetada mu naise peaministriks," naljatleb Nadja. „Meil on kõige organiseeritum ning igati tagatud karantiin maailmas."

Nende perekonnas kasvab viis ühist last. Neli nooremat läksid veel enne nende saabumist vanaemade-vanaisade juurde, koju jäeti kahe nädala toiduvaru ning õnnitluskaart juutide püha purimi puhuks.

Kuid taolises karantiinis on juba 40 000 iisraellast. Oli ju reisimine siiani paljude jaoks eluviis. Veelgi enam käis riigis turiste. Viiruse kohale jõudmine oli vaid aja küsimus. Ilmselt jõudis esimene haiguspuhang kohale 8.-15. veebruarini Iisraeli külastanud Lõuna-Korea turistidega, kellel tuvastati kodumaale naastes koroonaviirus.

Ettevaatust, taevas sulgub

Iisraeli meditsiinikatastroof on üks parimaid maailmas. Riik on end selleks treeninud lõpmatute sõdade, tulistamiste ning terroriaktidega. Seepärast otsustaski tervishoiuministeerium piirid kiirelt sulgeda. Kui lennuühendus Hiinaga oli peatatud juba 30. jaanuaril, siis 25. tuli laienenud lennukeeld nii järsku, et näiteks reis KE957 Seoulist pidi otsa õhus ringi pöörama.

Järgnes rida meetmeid. Lennukompanii El-Al lõpetas pea kõik reisid Euroopasse. Koheselt kaotas töö neli tuhat El-Ali töötajat (41-st tuhandest). 9.-st märtsist alates peavad minema karantiini kõik välismaalt saabunud.

Keemiakaitse valimised

Keset kuulujutte saabuvast epideemiat toimusid Knessetisse ka valimised. Tegemist oli juba kolmandate valimistega järjest, sest siiani pole kellelgi õnnestunud moodustada valimist.

Viie tuhande karantiini sattunud valija jaoks organiseeriti 14 eraldi jaoskonda. „Kabiinid hääletamiseks pandi üles tänavale telki," rääkis mulle ühe partei valimiskomisjoni liige, vaatleja Tal. „Enne kui inimestele anti hääletussedel, ulatati neile kaitsemaskid ja kindad. Aga komisjon istus keemiakaitseülikondades ja respiraatorites nagu mõnes thrilleris. Kuid see pole midagi selle kõrval, et hääletama lasti ainult ühekaupa. Inimesed seisid järjekorras enam kui tunni!"

Karantiinipühad

Koolid suleti juba 12. märtsil. Esialgu toodi ettepoole kevadvaheaeg, mis kestab nüüd 16. aprillini. Siis hakatakse katsetama kaugõpet. 15. märtsist pandi kinni ka lasteaiad.

Paljud ettevõtted saatsid oma töötajad kaheks nädalaks koju, makses neile haigusraha - tõsi, seda piiratud hulga lubatud aastase haiguspäevade arvelt. Teised, kaasa arvatud Iisraeli IT-hiiglased, saatsid kõik, kel võimalik, kodutööle. Sõjaväelastel on keelatud kasarmutest lahkuda. Niisamuti ei tohi koguneda ühte kohta enam kui kümme inimest, kuigi pole päris selge, kuidas peaks see toimima ühistranspordis, mis jätkab toimimist.

Epidemoloogiliselt, Watson

Kõige olulisem osa Iisraeli kogemusest puudutab siiski epidemoloogilist jälgimist. Igale väljaselgitatud haigele koostab tervishoiuministeerium kaardi tema liikumistest riigis. Toimub juurdlus ning kõik, kes temaga kasvõi paar minutit kokku puutusid, suunatakse kodusesse karantiini. Ja nagu eelpool kirjeldasin, läheb nende seal hoidmiseks käiku kõrgtehnoloogia.

Siiani testiti koroonaviiruse suhtes vaid neid, kes naasesid hiljuti välismaalt või olid kontaktis viirusekahtlusega isikutega. Teisi, isegi, kui neil oli palavik, köha ja kopsupõletiku tunnused, testimast keelduti.

Nüüd aga teatas tervishoiuministeeriumi peadirektor Itamar Groto, et järgmisest nädalast poliitika järsult muutub. Viiruse testimiseks avatakse spetsiaalsed jaamad ning samuti tehakse testid kõigile hingamisprobleemidega haigetele. Iisraeli armee püstitab haigete raviks riigi põhja-, kesk- ja lõunaossa välihospitalid.

Kahe meetri reegel

Laupäeva õhtul, tund enne uute piirangute väljakuulutamist kõndisin Haifa kaldapealsel. Muidu populaarses kohvikus Kemel oli hõivatud vaid üks laud, kus seltskond elurõõmsaid noori suitsetas vesipiipu. Kõrvalbaar oli üldse tühi. Omanik istus üksi laua ääres, rüüpas õlut ning vaatas kurvalt uudiseid.

Ka kaldapealsele endale, mis muidu on jalutavatest inimestest tulvil, neid nüüd kuigi palju ei jagunud. Ja kui mõned paarikesed välja arvata, hoidsid ülejäänud instinktiivselt kinni kahe meetri reeglist. Muidu on iisraellased vahemerelikult emotsionaalsed - kohtumisel kallistavad ja suudlevad. Nüüd tuleb harjuda elama uute reeglite järgi.

Üldiselt aga asendub levandilik lõdvestumus iisraellastel erakorralistes olukordades tõhusa eneseorganiseerimisega. Nõnda on sotsiaalvõrkudesse tekkinud juba vastastikuse abistamise rühmad karantiinis olijate toetamiseks. Tehakse ettepanekuid viia jalutama koeri, hoida lapsi või tuua poest kaupa.

Inimesi teevad uudised küll murelikuks, kuid mingit paanikat pole. See väike riik siin on kõigega harjunud.

Koroonakogemus" on rubriik, kus toome teieni teiste riikide kogemusi viirusega võitlemisel. Kui elad mõnes välisriigis ning sooviksid oma kogemusi - ja mõtteid - jagada, kirjuta arvamus@epl.ee!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid