Mart Kadastik: ei pea mitte vaiki olema

Vahikoer ei pea kogu aeg haukuma. Ent kui rasketest küsimustest hoidumine muutub mustriks, siis tekivad küsimused hoopis vaatajal või lugejal.

Lugesin ühe korra, lugesin teist korda veel – uskumatu, aga nii oligi kirjas. Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar kirjutas („Uue tuleviku algus”, Postimees, 19.3): „Praegu oleme otsustanud pisut kärpida oma ajakirjanduslikku kriitilisust.” Kui pisut? Kui peatoimetaja peab vajalikuks lugejaid sellest muudatusest teavitada, siis järelikult märkimisväärselt.

Uudses olukorras peavad ajakirjanikud ületama umbusu, mida nad poliitikute-ametnike vastu tavaliselt tunnevad, selgitab Mart Raudsaar.

Kui ei ole umbusku, siis tuleb usk. Lootus ja armastus muidugi ka. Lootus ellu jääda, kui armastad seda, keda vaja? „Meie väljaannetel ei ole peaaegu üldse „rasva”,” kurdab Raudsaar ajakirjanduse raske majandusolukorra üle. Tal on õigus. Küllap nüüd siis usutakse ja loodetakse, et kriitikameele pealt kokku hoidmine aitab.

Tegelikult on raskel ajal vaja võimule esitada veelgi raskemaid küsimusi kui muidu. Miks?