Aivar Sõerd: Helme helge majandusprognoos on kui muinasjutt. Ta isegi ei püüa peale laenamise midagi päästa
Rahandusministeerium avalikustas täna kevadise majandusprognoosi.
Paraku on see nagu mingist teisest maailmast, mitte aga sellest, kuhu me tänaseks jõudnud oleme. Vahetult enne avalikustamist tutvustas rahandusminister seda prognoosi ka riigikogu rahanduskomisjonile.
Prognoosi andmed on lukku löödud 18. märtsi seisuga ja selle paari nädala taguse teadmise pinnalt ütleb minister, et SKP langeb käesoleval aastal 3%.
Eelmisel nädalal avalikustatud Eesti Panga prognoos aga pakub majanduslanguseks 6-14%.
Nagu muinasjutus
Ministeeriumi prognoos lähtub eeldusest, et pandeemia taandub mõne kuuga, massilist pankrottide lainet aitab leevendada valitsuse koostatud kriisimeetmete pakett ja suvest alates taastub normaalne majandustegevus. Järgmisel aastal on oodata juba 2,7 protsendilist majanduskasvu. Umbes nagu toreda lõpuga muinasjutus!
Aga vaatame prognoosi edasi. Töötus ei ületa tänavu 9 protsenti. Keskmine palk jätkab kasvu ja ulatub järgmisel aastal 1516 euroni. Mõned kohalikud omavalitsused teevad juba praegu kärpe eelarveid, aga rahandusministeerium ütleb, et neile laekuv tulumaks väheneb vaid 0,4% võrreldes eelmise aastaga.
Üllatavalt niru seis
Siiski on sellise roosilise prognoosi juures riigi rahanduse seis üllatavalt niru. Siin võib asi olla selles, et eelarvelaekumised läksid kehvemaks juba ammu enne pandeemia puhkemist. Reservid (likviidsusreservi finantsvarad) olid ära kulutatud miinimumvaru piirini ja juba enne kriisi oli seis selline, et sadu miljoneid eurosid laenuraha oleks vaja olnud ainuüksi selleks, et aastatega kogutud töötukassa reserve taastada ja töötukassale tagastada.
Prognoosis pole arvestatud valitsuse esimese etapi kriisimeetmete paketi mõju. Selle maht olevat 2 miljardit eurot, mõju riigieelarvele üle 1 miljardi.
Aga ka ilma kriisimeetmete paketita tuleb tänavu riigieelarve nominaalne defitsiit 975 miljonit eurot. Rahavooline mõju peaks olema sellest veel suurem.
Üks kiirlaen teise otsa
Kiirlaenu on juba võetud 200 miljonit eurot, lisaks sellele pikemaajalist laenu 750 miljonit eurot. Sellest aga veel ei piisa, kavandamisel on juba järgmised laenud.
Laenuraha, mis selle aasta üleelamiseks vaja, kulub palju. Asi on selles, et rahandusminister teatas, et ta isegi ei kaalu selle aasta riigieelarve kulude vähendamist. Kõik, mis eelmisel aastal eelarve kulude poolele kirjutati, tuleb ka ära kulutada. Rahandusministrit ei häiri mitte mingil moel, et riigieelarve koostati ajal, kui majandus kasvas 4% aastas ja maksutulud kasvasid 5% aastas.
