Kõlvart presidendile: kui meil õnnestub PBK-s "Tallinna uudiste" kajastamisega päästa kasvõi üksainus inimelu, on see kõik seda väärt
Praegusel hetkel on eriti oluline, et meie rahvas unustaks poliitilised eelarvamused ja erimeelsused. Ja me suudaksime koonduda selleks ühiseks vaeva ja katsumuse ajaks. Kahetsusväärselt andis presidendi intervjuu Vikerraadios rahvale vastupidise sõnumi.
Meenutan siinkohal, et alates eriolukorrast tundis eestikeelne inforuum muret sellepärast, et kohalik venekeelne elanikkond ei olnud piisavalt informeeritud. Tallinna linnavalitsuse poole pöördusid korduvalt eesti meedia, politsei ja teiste riigiametite esindajad murega, et kohalikku venekeelset elanikkonda ei ole küllaldaselt teavitatud. See on kummaline, et just nimelt Tallinna poole, sest me oleme aastate vältel taganud venekeelse kommunikatsiooni. Ja selle eest on meid ka erinevad osapooled rünnanud. Vaatamata sellele me leidsime operatiivselt võimaluse luua täiendava venekeelse infoallika elanikkonna jaoks.
Probleem ei ole selles, et venekeelne elanikkond ei tea midagi, ei saa millestki aru või saavad asjadest valesti aru. Igasugune info jõuab paremini ja kiiremini kohale, kui seda saadakse korduvalt, piisavalt detailselt ja erinevatest allikatest. Ilmeselgelt on eestikeelseid infokanaleid meie riigis venekeelsetest kordades rohkem. Võime jätkata arutelu selle üle, kas Eestis peaks üldse vene keeles informatsiooni jagama. Samas peame mõistma, et ligemale 30 protsendile Eesti elanikkonnale on vene keel emakeeleks. Nende inimeste sooviks on saada infot oma emakeeles ja see on normaalne. Selles ei tasu otsida mingit vastuseisu või protestiaktsiooni. Ega loobumist eesti keele õppimisest.
Olen kindel, et proua president, kes on ametikohustusi täites palju aastaid elanud välismaal ja valdab mitut võõrkeelt, soovis ka siis saada infot eesti keeles. Ja mitte seetõttu, et ta ei suuda seda omandada mõnes muus keeles, vaid sellepärast, et emakeel on palju enamat, kui pelgalt informatsiooni vahendamise viis.
On igati positiivne, et peale „pronksiöö“ sündmuste analüüsi oli riik sunnitud mõistma, et kohaliku venekeelse elanikkonnaga on vaja suhelda järjepidevalt, mistõttu loodi ka telekanal ETV+. Siinkohal rõhutan, et Tallinn on viimasel ajal selle kanaliga tihedamat koostööd teinud. Just see kanal edastab venekeelseid linnavalitsuse pressikonverentse. Selline formaat loodi praegu eriolukorra ajaks. ETV+ telekava avaldatakse nüüd linna venekeelses ajalehes „Stolitsa“. Vastastikuse huvi korral kavatseme seda koostööd arendada ja jätkata.
Paraku reaalne olukord peegeldab seda, et kogu venekeelse elanikkonna haaramiseks ei ole selle kanali populaarsus ja vaadatavus veel piisavalt kõrge. Kahtlemata on positiivne trend, et ETV+ populaarsus kasvab, kuid PBK-d jälgib endiselt neli korda rohkem venekeelseid vaatajaid.
Need linlased väärivad seda, et saada operatiivset informatsiooni siinsest elust ja seda ennekõike riigis kehtestatud eriolukorras. Ja kui meil õnnestub PBK-s „Tallinna uudiste“ kajastamisega päästa kasvõi üksainus inimelu, on see kõik seda väärt.
Olgu öeldud, et esimest „Tallinna uudiste“ saadet vaatas üle 40 000 televaataja. Ehk peaaegu iga kolmas siinne venekeelne elanik, kes sel hetkel televiisorit vaatas.
Siinjuures meie proua presidendi sõnad, et „Tallinn ostab uudiseid juurde“ PBK-s, ei vasta tõele. Tegelikult Tallinna linn ei osta „Tallinna uudiste“ jaoks eetri aega PBK-s. Vastupidi, telekanali juhtkond tuli ühiskondlikku huvi silmas pidades linnale vastu ja andis meile tasuta eetriaja eriolukorra ja süveneva kriisi ajaks.
Kahjuks tuleb möönda, et iga kord, kui Tallinna linnavalitsus võtab vastu mingi otsuse siinse venekeelse elanikkonnaga (neid on ligi 45% kogu Tallinna elanikest) suhtlemise osas – ürituse toimumise või kommunikatsiooni kohta, siis hakkavad paljude poliitikute vaimusilmas lendlema idanaabri tondid.
Erinevalt teistest kõrgelseisvatest isikutest, ma ei ole viibinud Kremlis. Võibolla just seetõttu juhindume oma otsustes mitte eelarvamustest või hirmust, vaid kainest mõistusest. Ja soovist, et kõik Tallinna elanikud, sõltumata nende emakeelest, soost, vanusest ja rahvusest, saaksid vajalikku informatsiooni. Tänases olukorras esmalt sellest infot, mis on seotud epideemia puhanguga ja saada seda õigeaegselt, arusaadavalt, piisavalt detailselt ja korduvalt.
Ükski viirus ei levi rahvuslikul või keelelisel põhimõttel. Seega on väga võhiklik arusaam, et ühe elanikkonna grupi informeerimatus ei mõjuta kuidagi teist elanikkonna gruppi.
Niisamuti on väärarusaam, et venekeelsed inimesed alluvad propagandale lihtsamini ja ei oska infot analüüsida. Siinkohal tsiteerin 2017. aasta Eesti ühiskonna monitooringu tulemusi: „Võrreldes eestlastega, kelle hulgast jälgib umbes veerand peale eestikeelse meedia ka välismeediat, on venekeelsete elanike meediavalikud mitmekesisemad: infot otsitakse erineva päritoluga allikatest erinevatest meediaruumidest. Siiski puudub üks selge autoriteetne infoallikas (nagu suurema osa eestlaste jaoks on ERR) ning erinevate, sageli vastukäivaid vaateid esindavate meediaruumide vahel liikumisega käib kaasas ka üldiselt väiksem usaldus kõikide kanalite suhtes.“
Seega, suhtugem venekeelsetesse elanikesse suurema usaldusega. Ja seda ka siis, kui kuskilt paistabki välja mõni teine ideoloogia. Venekeelsed elanikud suudavad ise teha adekvaatseid järeldusi ja valikuid ning seda sarnaselt eestikeelsete elanikega. Ent see saab võimalikuks vaid siis, kui me kõik koos ja ka president, hakkame üksteisesse suhtuma võrdse austusega.
Veelkord tänan proua presidenti tema aktiivsuse eest. Loodan, et varsti see innukus ilmneb ka välispoliitiliselt. See on väga oluline olukorras, kui Euroopa Liidu riigid ei suuda piisavalt efektiivselt kostööd teha koroonaviiruse vastu võitlemisel – isikukaitsevahendite tarnete ja meditsiiniabi kättesaadavuse tagamisel.
Olen veendunud, et meie riigi president võib kaasa aidata sellele, et praeguses keerulises ja kriitilises olukorras oleks meil kindel positsioon tagatud Euroopa Liidus ja maailmas.
