Urmas Sõõrumaa: riik hülgab raskel ajal treenerid ning soosib ainult avaliku sektori spordisaale. See on rahvatervisevaenulik tegu
Turbulentsed ajad nõuvad sitkeid, sihikindlaid ja andekaid inimesi, kes ei heitu ühegi raskuse ees. Need, kes suudavad suurelt unistada, saavutavad rohkem, kui nad unistada oskavad. Riik on terve siis, kui iga tema kodanik tahab olla homme parem, kui ta on täna – füüsilise ja vaimse tervise tasakaal ühiskonnas tagab riigi jätkusuutlikkuse, eesti rahva kestlikkuse.
Vana-Rooma luuletaja Decimus Junius Juvenalise mõtet „Lootkem, et terves kehas on ka terve vaim,“ on sageli vääriti tõlgendatud. Mitte lihtsalt terves kehas terve vaim, vaid tuleb loota, et kui ihu on terve, siis on ka terve vaim. Ilma spordita on terve vaimuni raske jõuda. Ilma terve vaimuta ei ole terve ka ihu.
Praeguses olukorras ühiskond mitte ainult ei oota riigilt Eesti spordisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamist, vaid lausa nõuab seda. Eesti tervishoiu osa ei ole ainult haiglad ja haiged, vaid ka terved, kes võivad haigeks jääda, kui nende eest ei hoolitseta.
Eesti tervishoiu moodustavad ka kõik spordisaalid, jooksurajad, kergliiklusteed ja spaad, mis on samatähtsad või, kasutajate-abivajajate hulka arvestades, veel tähtsamadki kui haiglad. Kui kõik see kogu rahvalt määramata ajaks nagu noaga lõigatult ära võtta, on tulemuseks haigused ja otse öeldes ka surmad.
