Toomas Alatalu: tänu Kekkosele taastus meritsi liikumine Soome ja Eesti vahel üle poolesaja aasta tagasi

Täna kehtima hakanud keeld laevaga Helsingi minna või sealt tulla (peale kindlate erijuhtumite) jõudis pärale ja täitmisele rahulikult, sest juba on kõigil selge, millises (jätkuvalt ohte täis!) maailmas elame.

Tasub mäletada, et kui 17. märtsil tuli esimene samasugune teade Soomelt pendelrände lõpetamise kohta, siis oli üldine arvamus Soome valitsuse mõtlemisvõime kahjuks ja koostöös laevafirmade ametiisikutega täideti seda nii vähe kui võimalik. Ehk siis võib seda viimast kuud pidada ka omamoodi kavalantsude ajaks – kui ametlikult sinna või edasi-tagasi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Pealegi suleti meie lõunapoolne maismaavärav just samal ajal ülimalt karmilt (sõiduautod Poola jätta!) ja seda seisus, kus kriisi olemasolust ja sügavusest polnud enamusel mingit ettekujutust. Sestap oli vastuhakk võimude rumalatele otsustele ja Euroopa Liidu vabade kodanike ohustatud vabaduste eest seismine neil päevil haripunktis ning möönduste tegemine ehk silmade kinnipigistamine vabade inimeste nõudmiste ees selle tulemusena paratamatu. Tänaseks on kriisi ehk reaalsuse tunnistamine kõigile kohale jõudnud ja reisijate puudumine veesõidukite pardal märgatav, ent mitte probleeme tekitav.