Urmas Reinsalu: Praeguse info pinnalt võib eeldada, et eriolukorda tuleb pikendada maikuuks, sest liigume ebakindlal soopinnasel ja tormates vajume mülkasse
1. Kuskilt taevast mingit rahvusvahelist õiget vastust meile ei tule. Nii, nagu me oleme piiranguid kehtestades ise teisi riike ja inimkonna varasemat kogemust analüüsides järeldusi ja otsuseid teinud, nii peame ka oma rahvusliku väljumisstrateegia paika panema.
2. Tänase päeva juhtimisinfo pinnalt on teada, et viirus jätkab levikut, kuid aeglasemalt. Kui täna loobuksime kõigist piirangutest, siis on eelduslik, et viirus läheb kiiremasse kasvufaasi ja on oht muuta möödunud kuu pingutused mõttetuks. Meie seas liigub tõenäosuslikult hulk inimesi, kes on tuvastamata viiruse kandjad ning piirangute kadumisel muutuvad nad ulatuslikumateks levitajateks.
Seega peab väljumine olema ettevaatlik ning samm-sammuline. Peame mõistma, et kiirustamine või piirangute üldine kaotamine võib tekitada uue puhangu ja seejärel naaseme sundvalikuna uuesti vanade piirangute juurde. See on nii majanduslikult kui psühholoogiliselt kindlasti oluliselt valulisem kui esmane piirangufaas. Seega on vajalik õppida teiste riikide kogemusest ning omada ülevaadet iga piirangu kaotamise mõjust viiruse levikule. Selleks vajame kvantitatiivset hinnangut viiruse levikule. Selleks on vajalik pidev piirkondadepõhine ulatuslik valimipõhine uuring ning masstestimine kiirtestidega. Liigume aeglaselt nagu ebakindlal soopinnasel, tormates vajume mülkasse.
3. Meie otsustel peab olema selge arusaamine, millal mingi otsus tuleb. Aprilli lõpuks peab meil olema paigas plaan, milliste etappidega hakkame väljuma, millised on rakendatavad usaldusmeetmed ning milline on avalikkusele kättesaadavad ja väljumiseks vajalikud viiruse leviku näidud. Praeguse, piiratud info pinnalt võib eeldada, et eriolukorda tuleb pikendada maikuuks.
Samas on eeldus, et aprilli lõpu ohuhinnang võimaldab mitmeid piiranguid mai teisest poolest leevendada. Tuleb arvestada, et rida, eriti rahvusvahelist suhtlust puudutavaid piiranguid jääb kestma ka pärast eriolukorda ja võib kesta üpris kaua.
4. Vajalik on kaks suurt väljumisstrateegiat: rahva tervise kaitse plaan ja majandusplaan muutunud maailmas. Rahvatervise kaitse puhul peame kohe eeldama, et kuna viirus on globaalne nähtus, siis tema tõusud erinevates maailma otstes toimuvad erinevatel aegadel. Seetõttu on siseriiklike piirangute kõrval oluline kaitsta rahvast viiruse sissetungi eest reisimisega. Nende piirangute leevendamisel peame olema väga ettevaatlikud ning ehitama üles rea usaldusmeetmeid, nagu pikaajalisem sissesõidukeeld välisriikidest, mida piirkondade kaupa saab hakata muutma, karantiinikohustuse säilimine sarnaselt, rahvusvaheliste suurürituste ärajäämine pikema aja jooksul jne.
Kindlasti on tähtis teha koostööd riikide vahel. Balti-Põhjala välisministritega oleme väljumistrateegia küsimustes kokku leppinud infovõrgustiku. Kuid otsused teeb iga riik iseseisvalt. See pole koht poliitiliseks korrektsuseks, vaid esmakohal on rahva tervis. Euroopa solidaarsus peab täna olema selline, et need riigid, kes hakkavad väljumisstrateegia osana mingi aja pärast avama piire, peavad teistele selgitama oma usaldusmeetmeid ning konsulteerima. Euroopa Komisjon ei suutnud kiiresti koordineerida piiride sulgemist et takistada viirust. Nüüd tuleb tagurpidist viga vältida piiride avamisel.
5. Väljumisstrateegia käivitamisel on eelduseks teatud usaldusmeetmed. Need on vähemasti: 1) isikukaitsevahendite varu ja maskide kandmine avalikus ruumis, 2) üldiste distantsi- ja desoreeglite jätkamine, 3) masstestimine, 4) välispiiride kontrolli säilimine, 5) võimekus kiirelt mingite väljumissammude korrigeerimiseks ja sammu tagasi tegemiseks, 6) ohustatumate gruppide täiendav kaitse.
6. Tähtis on mõista, et meie rahvatervise huvi ja majanduse normaliseerimise huvi ei ole vastandlikud. Üks on teise eeldus. Viiruse kasvu peatamine ja usaldusmeetmed on eeldus inimeste usalduseks nii siia tulemiseks välisturistina kui investeeringute tegemiseks ja majanduselu laiemaks normaliseerumiseks.
7. Majandusplaani esimene etapp on Riigikogus kinnitatav lisaeelarve. Selle järgmised osad peavad olema meie konkurentsieeliste rakenduskava muutunud maailmas (nimetan siin globaalseid digitaalteenuseid, terviseteenuste eksporti (e-tervis), küberturve, targad logistika- ja transpordilahendused, e-haridus).
Maailm on muutumas meie silme all ja meie suutlikkus pakkuda muutunud maailma vajadustele vastavaid kaupu ja teenuseid on väga tähtis majanduskriisist väljumisel. Teiseks on tähtis avaliku sektori kohandamine majanduslanguse võimalustega. See eeldab riigivalitsemise kärpimist. Et see ei takistaks riigi toimimist, tuleks seda teha riigi ülesannete revideerimisega ning rea ülesannete delegeerimisega erasektorile.
8. Meie majandusplaani oluline osa peab olema rahvusliku kapitali huvide kaitse. Mitte selles mõttes, et mis rahvusest on omanikud, vaid Eesti peakorteriga ettevõtete säilimise tagamine, et neid lihtsalt majandusraskustes üle ei võetaks ja väärtusahelas allhanke kohaks ei muudetaks. Selles vallas on eriti tähtis kaitsta Eesti rahvusvahelisi transpordiettevõtteid.
9. Praeguse kriisi ajal peab meie rahvuslik strateegia olema 1) rahva tervis, 2) terve mõistus, 3) julgus mõelda suurelt.
10. Selles kriisis on dünaamilised ka maailma rahvusvahelised suhted. Eesti osaleb nende suhete korraldamises nii NATO-s kui EL-s, me oleme järgmisel kuul julgeolekunõukogu eesistujad ning juhime Põhja-Balti riikide koostööd. Tutvustan Riigikogule ja valitsusele lähiajal Eesti välispoliitilisi positsioone muutunud maailmas, mida silmas pidada.
