POLIITKOLUMNIST | Kristina Kallas: tuleb teha valik, kas juhinduda inimeste hirmust või asuda päästma majandust

Inimeste tervise ja elude eest võitlemine jätkub veel vähemalt soojade ilmade saabumiseni. Võimalik, et sügisel tuleb uue puhangu hoo peatamiseks taaskord rakendada ajutisi liikumise keeldusid, saata koole koduõppele ning kaubanduskeskustel reguleerida inimeste füüsiliste kokkupuute vahemaad. Majanduse languse ja inimeste vaimse tervise probleemidega tegelemine seisab aga veel suuremas osas ees. Kuid juba praegu tooksin välja kaks asja, mida pandeemiast tekitatud eriolukord meile õpetanud on.

Esiteks, ühiskonnad ei saa keerulisi probleeme lahendata ekspertide, teadlasteta ja teaduseta. Professionaalsus, s.o oma kitsa valdkonna sügavuti teadmine on taas au sees. Paljudes riikides on oma valdkonna eksperdid pandud isegi kriisi juhtima ja poliitilised juhid on astunud tahaplaanile. Ka Eestis juhib inimeste ravi protsessi oma ala ekspert, mitte minister. Selline olukord erineb varasematest kriisidest.

Eksperdid selles ja eelmises kriisis

2008. aasta finantskriisi ajal ja ka 2015. aasta põgenike kriisi ajal kasvas märkimisväärselt rahulolematus ja usaldamatus ekspertide suunal. Mõlema kriisi tuules populaarsust koguvate populistlike poliitiliste jõudude suust kõlas lärmakalt fraas „Me ei usalda eksperte, me peame seisma oma inimeste huvide eest!“ Eksperte vastandati tavalistele inimestele, nende motiivid pandi kahtluse alla ning neid süüdistati „eliidi“ teenimises, tõe varjamises või selle moonutamises.