Erinevalt masinatepurustajatest, kes nuiadega kangastelgi katki peksid, pole EKRE Rail Balticut lõhkunud. Vastupidi. Keskkonnaminister Rene Kokk mõtles kaasa, kuidas ühendust Euroopaga ehitada keskkonnasäästlikumalt ja rahandusminister Martin Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Balticu eest niisama kindlalt, nagu Antant´i Läänerinne.

Mina Rail Balticu edenemise pärast ei muretseks. Koalitsioonileping ütleb selgelt, et läheme ühenduse ehitusega edasi. Martin Helme allkirjaga Rail Balticu investeeringute kavas on toodud välja üle 30 konkreetselt raudtee ehitusega seotud objekti ja mul on raske uskuda, et ta ei tea rahandusministrina, millele ta allkirja on andnud. Valitsuse ülemus, rahva poolt valitud riigikogu, on ratifitseerinud leppe Läti ja Leeduga, et Rail Baltic valmib.

Kui juba võimalus on, siis annan kiire ülevaate Rail Balticu seisust:

  • Kõik 213 kilomeetrit raudteed Eestis ja Tallinna ning Pärnu terminalid on projekteerimisel
  • 2017. aastal valmis kesklinna tulevase RB Ülemiste terminali ning Tallinna lennujaamaga ühendav trammitee
  • 2019. aasta maist toimub Saustinõmme viadukti ehitus, et Tallinna ringteed kasutavad autod saaksid üle RB
  • Hange on käimas RB vahetusse lähedusse jäävate kõrgepingeliinide ümbertõstmiseks, lepingu sõlmimine 2020. mais-juunis
  • 2020. aasta lõpuks on välja kuulutatud hanked seitsme RB ristumise osas Harju- ja Raplamaal – 5 viadukti ning 2 ökodukti. Nt Assaku ja Põrguvälja tee viaduktid, Rapla-Varbola tee maanteeviadukt, Urge ja Laane ökoduktid Raplamaal. Kõigi nende puhul ehitus hiljemalt 2021. aasta kevadel
  • 2021. aastal on kokku kavas alustada 26 RB silla ja viadukti ning 7 ökodukti ehitusega.
  • Samuti alustame Vanasadama trammiliini rajamist ning esimesi ehitustöid Pärnu ja Ülemiste reisiterminalides. Trammiliinide rajamine on vajalik, et kiirendada reisijate liikumist RB Ülemiste terminali ja kahe olulise sihtpunkti, Tallinna Vanasadama ning Tallinna lennujaama vahel