77-aastaselt suri kunstnik Mare Vint
Mare Vint (Mänd) lõpetas 1961. aastal Tallinna 9. Keskkooli ja 1967. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi klaasehistöö erialal. Oma isikupärast kunstnikukäekirja ja esteetilist sõnumit sai ta aga teostada graafilistes meediumites – tuši- ja pliiatsijoonistustes, litograafias ja siiditrükis. Pärast lühiajalist töötamist kunstiõpetajana Tallinna 46. Keskkoolis 1967.–1969. aastatel pühendus Mare Vint täielikult loomingule, tegutsedes vabakutselise kunstnikuna. Ta on alates 1968. aastast regulaarselt esinenud näitustel, nii Eestis kui ka välismaal, pälvides rohkelt tunnustusi – Ljubljana Rahvusvahelise Graafikabiennaali eriauhinnast (1975) Tallinna IV ja IX Graafikatriennaali eriauhindadeni (1977 ja 1992), Kristjan Raua preemiast (2001) Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiani (2019).
Mare Vint on olnud Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1973 ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige aastast 1992. Aastal 2015 sai ta Valgetähe IV klassi ordeni. Mare Vint on olnud abikaasaks ja kaasamõtlejaks sellistele eesti kunstnikele nagu Tõnis Vint ja Andres Tolts, kuid tugeva loomingulise isiksusena on ta alati säilitanud oma kunsti individuaalsuse. Pärast Andres Toltsi lahkumist on ta olnud oma abikaasa kunstnikupärandi väärikas hoidja. Mare Vindi teosed on esindatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Riikliku Tretjakovi galerii, Ludwig Museumi (Köln), Library of Congress Collection (Washington), The New Orleans Museum of Art jt kogudes.
Mare Vindi erakordselt terviklik ja järjepidev looming kannab endas tugevat esteetilist ja filosoofilist sõnumit: tema graafilised sarjad mõjuvad kaalukate käsitlustena nii üksikteose kui ka teoste tsükli tasandil. Eri ajastute kunstitraditsioonidest inspireeritud Mare Vindi visuaalne keel mõjub ajaüleselt, kujutades universaalseid kujundeid ja situatsioone. Tema tööde keskmes on sellised olemuslikud teemad nagu inimese ja looduse, aga ka loodusliku ja inimkätega loodud maailma vastastikused suhted. Need graafilised kompositsioonid püüdlevad esteetilise ja eetilise ideaali poole: siin on iga filigraanselt läbijoonistatud detail omal kohal ja pole midagi üleliigset ning maastikupildid kasvavad visuaalseks kontseptsiooniks, harmoonilise maailmamudeli kujutiseks.
Mare Vint oli väga külalislahke ja avatud, tervitades uusi inimesi, ideid ja kontakte ning initsieerides üha uusi projekte. Nõnda on ta kutsunud loomingulisele dialoogile erinevate põlvkondade autoreid, mis on loonud uusi seoseid ja tähendusi ühisnäitustel ‒ Vilen Künnapu (2010, Hobusepea galerii) ja Jaanus Sammaga (2017, Kumu kunstimuuseum). Eelmise, 2019. aasta üheks tähelepanuväärsemaks kunstisündmuseks sai Mare Vindi ja Arne Maasiku näitus „Geomeetria ja metafüüsika“ Eesti Arhitektuurimuuseumis, tuues suurejooneliselt esile eri perioodidel ja kunstimeediumites aset leidnud ideaaliotsinguid.
